Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/08/22/1282270t1h7dc5.jpg)
Tallinna üürivaidluskomisjoni andmetel jätkub masu ajal tekkinud tendents, et üürivaidlustes on kannataja pool korteriomanik.
«Meil ei ole selles vallas midagi muutunud. Umbes 75 protsenti kaebuse esitajatest on üürileandjad, kellele üürnikud jäävad võlgu kas üüri või ka kõrvalkulud,» ütles Tallinna üürivaidluskomisjoni juht Heli Hellamaa.
«Elu näitab, et üürnikud käituvad sageli väga süüdimatult – väga palju on lihtsalt korterist ära kadumist, võlgade maksmata jätmist ja korteri rikkumist.»
Nii saabki üürivaidluskomisjon peamiselt taotlusi võla sissenõudmiseks aga ka eluruumi vabastamiseks. Vahel esitatakse ka kahjutasunõue korteri lõhkumise eest.
2011 aastal saabus komisjonile 206 avaldust, tänavu kaheksa kuu jooksul aga 99.
«Meie praktika ei näita, et midagi oleks paremuse poole muutunud. Enamasti on seal väga rasked põhjused, miks inimesed võlgu jäävad – üks või mitu pereliiget on töötud või on tegu paljulapseliste peredega,» kirjeldas Hellamaa. Tallinnas pakub vaidluskomisjonile palju tööd ka linn ise, kes vaidleb enda elamispindadel elavate probleemsete elanikega.
Kui vaidluskomisjoni pöördub aga üürnik, siis sagedasti on mureks korteriomaniku kohustuste mittetäitmine või tagatisraha tagastamata jätmine.