/nginx/o/2011/01/26/505285t1h48c0.jpg)
Üheksa suure rannikulinna seas on üleujutuste suhtes kõige hapramas olukorras Shanghai, kinnitavad teadlased.
Kõige uputusohtlikum suurlinn on Shanghai
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Antud järeldusele jõuti uue meetodiga, mida võiks nimetada rannikulinnade üleujutusriski indeksiks (ingl. k. Coastal City Flood Vulnerability Index).
Indeks võtab lisaks füüsilisele ohule arvesse ka sotsiaalseid, majanduslikke, poliitilisi ja administratiivseid faktoreid.
Uuringu viisid läbi Briti ja Hollandi teadlased, keda toetasid Unesco ja Hollandi valitsus, üksikasju on võimalik lugeda ajakirjast Natural Hazards.
Teadlased keskendusid oma uuringutes üheksale suurlinnale, mis paiknevad jõgede suudmealadel: Buenos Aires, Kolkata, Casablanca, Dhaka, Manila, Marseille, Osaka, Rotterdam ja Shanghai. Nad avastasid, et jõukas Hiina metropol on ohtlikumas olukorras kui vaesemad linnad nagu Dhaka.
Shanghai risk seisneb osaliselt nii pikas rannajoones kui suures veekoguses, mis jõe kaudu läbi linna voolab, ütlevad autorid. Aga mitte ainult: kuigi ujutusohtlikel aladel elab väga palju inimesi, on linn investeerinud nende kaitseks vähem, kui seda tehakse Euroopas.
«Tõeline kord-saja-aasta-jooksul üleujutus tekitaks Shanghais tohutuid kahjustusi, millel oleksid tõsised tagajärjed linnale endale, kogu Hiinale ning majanduslike sidemete kaudu ka tervele maailmale,» ütles üks autoritest, Nigel Wright Leedsi ülikoolist.
Uuringus jõuti ühtlasi järeldusele, et Aasia tärkavad majandused on loodusõnnetuste suhtes haavatavamad kui Euroopa linnad.
Dhakat tabavad regulaarselt troopilised tsüklonid ja üleujutused, kuid kaitse peale on mõeldud vähe. Ohtlikud on ka Manila ja Kolkata, seda suurte elanikkondade ja tormide sageduse tõttu.
Üleohutuste risk on arvestatav ka Euroopa linnades Marseille’is ja Rotterdamis – tormide, jõgede kõrge veetaseme ja madalate piirkondade suure pindala tõttu. Kuid nendes linnades on hea üleujutuste-vastane infrastruktuur ning ranged ehitusnormid, seega on nad kõige vähem haavatavad.
«Kui ujutus tuleb, siis ta tuleb,» ütleb professor Wright. «Aga need Euroopa linnad saavad kähku taas jalad alla.»
Uurijad kasutavad oma metoodikas 19 komponenti, sealhulgas majandustegevuse taset linnas, taastumise kiirust, varjendite arvu ning elanike teadlikkust üleujutuse riskidest. Indeksi ülejäänud komponendid puudutavad linnavalitsuse ettevalmistust üleujutuste puhuks.
Copyright The Financial Times Limited 2012