Uuring: inimesed armastavad hierarhiat

Sõjavägi on näide klassikalisest hierarhiast. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Kuigi eesrindlikus tehnoloogiasektoris tundub jutt hierarhiast iganenuna, on hierarhia inimpsühholoogiale siiski kodusem ja vastuvõetavam.

Põhjuseks on lihtsus. Selleks, et meid ümbritseva komplekssusega toime tulla, on vaja lihtsustusi ning hierarhiline organisatsioonijoonis on inimestele paremini mõistetav ning seepärast meeldib meile rohkem, selgub hiljutisest «Journal of Personality and Social Psychology» ilmunud uuringust.

Kaasaegne juhtimisparadigma ütleb, et hierarhia on halb ja lame juhtimine hea. Tegelikkuses on mõlemal omad head ja vead ning tuleb arvestada, kumb haakub kõige paremini organisatsiooni eesmärkidega, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.

Uuringu tulemuste aluseks on viis eksperimenti, millest mõned on väga tähendusrikkad. Näiteks näidati inimestele erinevaid struktuurimaatrikseid koos inimeste nimedega. Hierarhiliste struktuuride korral mäletasid inimesed konkreetseid nimesid oluliselt rohkem võrreldes näiteks ringikujulise mudeliga. Samuti jäid hierarhias meeste nimed paremini meelde võrdluses naiste nimedega. Nn sümmeetrilised võimusuhted, kus töötajad võisid vastastikku üksteisele käsklusi anda, olid inimeste jaoks väga keerukad.

Kuid kõige paradoksaalsem on asjaolu, et inimeste arvamus hierarhilisest organisatsioonist oli võrdluses lameda struktuuriga parem. Selgub, et hierarhilised suhted on inimestele lihtsamini arusaadavamad ja mõistetavad, kuna nad jäävad paremini meelde. Hierarhiaga puutume kokku juba varases lapsepõlves, näiteks vanema – lapse suhe on puhtalt hierarhia.

Organisatsioonid, mis soovivad liikuda lameda mudeli suunas, peavad inimeste vertikaalsusega arvestama. Lame organisatsioonimudel (ka maatriks) nõuab rohkem pingutust, mida saab vähendada näiteks täpsete ametinimetustega.

Pikemalt saab uuringust lugeda siit.