Kehakeelevead, mis rikuvad tööle saamise võimaluse

Käepigistus räägib inimesest palju. Foto: SCANPIX

Ideaalselt CVst, suurepärastest soovitajatest ja hästi tehtud taustatööst pole palju kasu, kui tööintervjuul unustad naeratada, niheled toolil või ei vaata intervjueerijale otsa.

«Inimene annab juba esimesel minutil hulgaliselt mitteverbaalseid signaale ja need võivad intervjuu käiku ning tulemust mõjutada rohkem kui sõnad, mida kasutatakse,» ütleb Patti Wood, kehakeele ekspert ja raamatu «Snap: Making the Most of First Impressionis, Body Language, and Charisma». «Meie kehakeel räägib palju selle kohta, kes me oleme ja milline on meie emotsionaalne seisund.»

Kui intervjueerija sind tervitab, siis loo silmside ja vasta käepigistusele, mis pole ei liiga tugev ega ka mitte liiga lõtv, kirjutab Forbes. Hoia tervitades sobivat distantsi, naerata. Kui oled «kuumal toolil» istumas, leia sobiv koht oma asjadele. Ära pane oma kotti põlvedele või lauale. Istu sirgelt, ära puuduta oma nägu ega juukseid ja ära pane käsi rinnale risti või peida neid ära. «Žestikuleerimist ei ole vaja karta, see näitab et oled entusiastlik ja väljendusrikas,» ütleb Wood.

Kehakeel annab aimu stressitasemest, avatusest ja aususest. Intervjuul saab värbaja kehakeele järgi kindlaks teha, milline on sinu suhtumine – kerglane, hirmunud või passiivne. «Isegi kui oled alakvalifitseeritud või ütled intervjuul midagi valesti, võib intervjueerija selle unustada. Kuid kui su kehakeel räägib, et sa pole õige inimene selle töö jaoks, siis seda muljet on juba äärmiselt raske muuta,» lisab Wood.

Kehakeelt saab ka harjutada. Wood soovitab harjutada ruumi sisenemist ja lahkumist, mõelda läbi, kuhu panna oma asjad intervjuu ajaks ning teha plaan, kuidas intervjueerijat tervitada. Juba intervjuuks valmistumine suurendab enesekindlust ja kui tunned end enesekindlamalt, tuleb vähem ette ka kehakeelealaseid nn eksimusi.

Levinuimad kehakeelealased vead tööintervjuul:

Nõrk käepigistus. Õige käepigistuse võti seisneb peopesade kontaktis.

Intervjueerija isiklikku ruumi tungimine.

Käte rinnal ristamine. Kaitseasend, mis annab tunnistust sinu ebakindlusest.

Juustega mängimine.

Halb rüht. Istu otse, set toolil imelikus asendis kössitamine annab intervjueerijale märku sinu ebakindlusest ja ka ebaaususest.

Silmakontakti puudumine. On täiesti normaalne lasta silmadel ringi käia, kui sa ise räägid. Aga kui intervjueerija sinuga räägib, siis tuleks vaadata talle silma.

Huvitatuse puudumine. Näiteks vargsi kella vaatamine võib intervjueerijale saata märgi, et sa ei ole töökohast huvitatud.

Mitte naeratamine. Võid paista närviline ja ebasõbralik.

Nihelemine. Taas üks märk närvilisusest.

Käte peitmine. Intervjueerija võib sellest lugeda välja ebasiirust nii et ära peida neid sülle.