/nginx/o/2008/09/29/78217t1h785b.jpg)
Ligi 40 aastat pärast kuulsate tursasõdade lõppu on Island ja Iirimaa nüüd karvupidi koos makrellide pärast.
Iirlased: Islandi «piraadid» hävitavad makrellid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iirimaa ja mitmed teised Euroopa kalastusriigid käivad Euroopa Liidule peale, et viimane kehtestaks Islandile ja Fääri saartele sanktsioonid selle eest, et nood on oluliselt suurendanud makrellipüügi mahtu ega allu rahvusvahelistele makrelle puudutavatele lepetele.
«Nad teevad ülepüüki sellistes kogustes, mis hävitab makrellivarud. Island ja Fääri saared on avastanud kiire finantstulu allika, kuulutanud välja omaenda ühepoolsed kvoodid ning eiranud kõiki reegleid,» ütles Financial Timesile Iiri põllumajandusminister Simon Coveney.
Tüli õõnestab suhteid Islandi ja Iirimaa vahel, mis on mõlemad tulnud läbi ränkadest panganduskriisidest ning üritavad pöörata oma majanduste fookust taas traditsioonilistele loodusvaradele.
Aastal 2007, just enne Islandi majanduskrahhi, püüdsid nad 37 000 tonni makrelli; mullune saak oli 146 000 tonni, mis tõi ca 170 miljonit eurot eksporditulu.
Iiri noos oli 55 000 tonni makrelle, mida oli 2007. aastaga kõrvutades 6000 tonni enam.
Makrell, mida omal ajal vaese mehe kalaks peeti, on rikas oomega-3 rasvhapete poolest. Jaapani ja Venemaa nõudluse kasv on lükanud hinnad rekordkõrgustesse.
Rahvusvaheline Mereuurimisnõukogu (ICES), mis nõustab valitsusi kalastuskvootide osas, on pannud paika jätkusuutliku kalastamise piirmäärad, millest kinni pidades oleks Atlandi kirdeosa makrellitööstus väärt ca 1 miljard eurot aastas.
Islandi valitsus väidab, et kasutab lihtsalt ära makrelli rände marsruudimuutust, mis toob nood kalad suveks nende vetesse toituma.
Euroopa Komisjon mõistab samuti, et makrellide teekonnad on viimastel aastatel muutunud, kuid kaheaastased läbirääkimised osapoolte vahel kvoodi-kompromissi saavutamiseks ei ole tulemusi andnud.
«Me järgiksime hea meelega ICESi piiranguid, kuid see ei ole võimalik, kuna me ei ole leidnud kvootide osas kokkulepet,» ütles Islandi kalalaevaomanike liidu esimees Friðrik Arngrímsson.
Iirlased, kelle jaoks makrell on kõige väärtuslikum kala, süüdistavad Islandit selle kallihinnalise loodusvara ohustamises, lahendamaks lühiajalisi finantsprobleeme.
«Nad käituvad kui piraadid praegu. EL peab midagi ette võtma,» ütles iirlasest traaleriomanik Martin Howley. «Asi võib lõppeda sellega, et varud saavad kahjustatud ja see laastab meid kõiki.»
Killybegsi linn, kus Howley elab ja tegutseb, on juba näinud, kuivõrd laastav võib olla ülepüügi mõju.
Kakskümmend aastat tagasi oli linnas 20 traalerist koosnev kalalaevastik, mis püüdsid turska, kiltturska ja heiki. Varude vähenemine ja ELi kvootide kokkutõmbumine on aga viinud asjad niikaugele, et aluseid on alles vaid paar-kolm.
Mõned Killybegsi kalatöötlemistehased seisavad mahajäetult sadama lähistel.
Nüüd sõltub Killybegs oma 23 laevast koosnevast makrellilaevastikust, kuid peab ELi reeglitest lähtuvalt piirduma vaid kolme müügikuuga aastas.
Septembris hääletab Euroopa Parlament ilmselt läbi uue kaubandussanktsioonide instrumendi, mille abil saab keelata Islandi kalaimporti Euroopa Liitu.
Reykjavik väidab, et sanktsioonid rikuksid rahvusvahelisi kaubandusleppeid, kuid Brüssel on kaotamas kannatust – seda enam, et sanktsioonide juurutamist juhatab ja koordineerib iirlane Pat Gallagher
«Kui Island ja Fääri saared ei astu vajalikke samme, võivad ELi sanktsioonid jõustuda juba tuleva aasta algusest,» ütleb Gallagher. «Jätkusuutmatut kalastamist ei tohi lubada.»
Copyright The Financial Times Limited 2012