Varasemate intsidentide järgi otsustades võib Julian Assange istuda Londonis Ecuadori saatkonnas veel kuude kaupa, isegi aastaid.
FT: Assange'i saatkonnaelu võib kesta aastaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On üsna tavaline, et põgenikud otsivad varjupaika välisriikide saatkondadest, pääsemaks pakku asukohamaa kohtuprotsesside eest.
Kõige markantsem näide lähiminevikust on Chongqingi politseijuhi Wang Lijuni juhtum Hiinas, kes siirdus USA saatkonda varjupaika taotlema pärast seda, kui oli esitanud süüdistuse provintsi parteibossi Bo Xilai vastu, kelle väitis olevat seotud Briti ärimehe Neil Heywoodi mõrvaga.
Nagu sageli juhtub, käivitusid Wangi ümber pikaajalised läbirääkimised, mille käigus
ameeriklased talle turvalist väljapääsu taotlesid.
Nagu selgitab Briti parlamendisaadik ja endine diplomaat Rory Stewart, on konks selles, et igaüks võib küll teise riigi saatkonnast varjupaika paluda, kuid lahkuda on võimalik vaid siis, kui antud isikule väljastatakse asukohamaa diplomaatiline pass.
«Meil oli see probleem Indoneesias, kui Ida-Timori dissidendid ronisid akna kaudu Briti saatkonda,» ütles Stewart. «See oli lihtsam etapp. Palju raskem oli neid välja saada.»
Sama lugu juhtus kukutatud Panama diktaatori Manuel Noriegaga, kes otsis pelgupaika Püha Tooli saatkonnast oma kodumaa pealinnas.
Kuigi talle anti võimalus antud hoones viibida, tuli eksdiktaatoril end lõpuks ameeriklastele kätte anda, kuna ta ei leidnud saatkonnast mingit väljapääsuteed.
«See on üsna levinud lugu,» ütles Stewart. «See võib kesta veel nädalaid, kuid, isegi aastaid.»
Copyright The Financial Times Limited 2012