Esimesed kaugloetavad elektriarvestid paigaldatakse juba selle aasta lõpus

Uus kaugjuhitav elektriarvesti Foto: Tarbija24

Juba enne selle aasta lõppu paigaldab Elektrilevi pilootprojekti raames esimesed 5700 kaugloetavat elektriarvestit, ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.

Esimesed uued arvestid paigaldatakse põhimõttel, et oleks võimalik läbi testida kõikvõimalikud eriolukorrad valmistamaks ette ladusat masspaigaldust, mis algab 2013. aasta alguses ja kestab 2016. aasta lõpuni. Selle käigus vahetatakse välja 630 000 arvestit.

«Pilootprojekti valikukriteeriumiks on see, et me soovime lahendust testida võrgu kõikvõimalikes osades. See on tehniline valik ekstreemumite osas. See tähendab, et valitakse kõige pikemad liinid, kõige tüüpilisemad kohad – suured kortermajad jne. Just selle eesmärgiga, et saada lahenduse toimimise kindlus võrgu kõikides osades,» selgitas Elektrilevi kaugjuhtimisprogrammi juht Mait Rahi.

Hilisema masspaigalduse esmaseks vahetuskriteeriumiks on see, et kõigepealt vahetatakse ära need arvestid, mille taatlusaeg hakkab läbi saama. «Elektrilevil on kohustus omada igas mõõtepunktis taatluskehtivusega arvesteid. Selle projekti ajal peaksime me niikuinii välja vahetama 44 protsenti kogu arvestipargist, sest selle aja sees nende arvestite kehtiv taatlusaeg saab läbi,» ütles Rahi.

Ülejäänud arvestite osas tehakse vahetamisel kõige optimaalsem valik piirkondade kaupa. «Neid piirkondi, kus töid teostatakse, on üle Eesti kümneid, aga järjekord on saadud optimeerimise tulemusena, kus on nende tööde teostamine kõige mõistlikum just sellel ajaperioodil. Ja seda infot, millal mingi konkreetne piirkond viiakse üle täielikule kaugjuhtimisele, hakkame tulevikus oma veebis näitama,» lisas Rahi.

Mere rõhutas, et kaugloetavaks muutub arvesti aga alles siis, kui sellest kliendile konkreetselt teada antakse: «Kaugloetavaks saab see alles siis, kui peale arvesti vahetamise on ka ülejäänud infrastruktuur tema piirkonda välja ehitatud.»

«Kauglugemisele ülemineku kohta tuleb kliendile eraldi teade, et nüüd on tema arvesti kaugloetav ja enam näitu teatama ei pea,» selgitas Rahi ning lisas, et alguses tuleb seadet käsitleda kui tavalist arvestit. «Vahe võib esialgu olla isegi mõni aasta. See sõltub sellest, millal kliendi konkreetse arvesti taatlustähtaeg lõppeb ja millal see piirkond tervikuna välja ehitatakse.»

Seaduse järgi peavad 2016. aasta lõpuks olema kõigil tarbijail kaugloetavad arvestid, mis suudavad mõõta elektritarbimist ühe tunni täpsusega, sõnas Mere. «Meie seadusandlus tuleneb omakorda Euroopa Liidu direktiividest, mis soosivad kaugloetavaid arvesteid energiasäästu pärast,» lisas ta.

Täpne ülevaade elektritarbimisest

Kõige nähtavam efekt uue arvestisüsteemi puhul on inimese jaoks just see, et näitu ei pea enam ise teatama. Samuti on tulevikus võimalik jälgida oma elektritarbimist väga täpselt.

«Inimesed, kellel on kaugjuhitav arvesti, saavad tunni kaupa teada oma tarbimismahud ja neil tekib parem arusaam sellest, millisel hetkel nad tarbivad rohkem, millised tarvikud neil üldse palju elektrit võtavad ja see on esimene eeldus selleks, et hakata säästma,» nentis Mere.

Lisaks lihtsustab Elektrilevi juhatuse esimehe sõnul kaugloetav süsteem vaba elektrituru toimimist, kuna andmete liikumine toimub kiiresti ja automaatselt, mis aga võimaldab vahetada müüjaid kiiremini, kui see oleks võimalik muul juhul.

Tuues välja veel positiivseid omadusi, sõnas Mere, et sellise süsteemi puhul muutub ka kiiremaks rikete likvideerimine: «Kaugjuhitav arvesti lisaks sellele, et ta suudab edastada automaatselt näite, suudab ta edastada võrguettevõttele informatsiooni selle kohta, kas võrgus on rike või on seal mingisugused muud häired ning sellisel juhul on võimalik kiiremini reageerida.»

«Samuti saab ettevõtte täpsema info võrgu planeerimiseks. Mida täpsemalt me teame, millistel hetkedel ja millistes võrguosades on tipukoormus, seda paremini suudame ka võrku arendada, et ei tekiks ülekoormusest tingitud katkestusi ja muid sarnaseid häireid,» lisas ta. Ka võimaldab selline arvestisüsteem viia ebakorrapärasest näiduteatamisest tekkinud kadu praktiliselt nullilähedale.

Kuidas toimib arvestite andmevahetus?

Arvestid jagunevad laias laastus kahte tüüpi arvestiks. Valdav osa arvesteid edastavad informatsiooni üle elektriliinide – side pidamiseks kasutatakse kodudesse tulevaid elektriliine. Väiksem osa arvesteid aga suhtlevad Elektrilevi kesksüsteemiga mobiilside kaudu. «Neid kasutatakse piirkondades, kus eeldatavasti elektrivõrgu kaudu toimuv side ei taga piisavat sidekvaliteeti,» sõnas Mere.

Edasi liigub tunnipõhine tarbimisinfo krüpteeritud kanaleidpidi ettevõtte kesksüsteemi, kus andmed töödelakse ja seotakse konkreetse inimesega. «Kui Elektrilevi süsteemis on andmed isikustatud, liiguvad need edasi Eleringi andmevahetusplatvormile. See on Eestis ellu kutsutud sõltumatu organ, et vastutada selle eest, et kõigil müüjail siin turul oleks võrdsed võimalused juurdepääsuks nendele mõõteandmetele, et siis klientidele oma elektrienergiat pakkuda,» kirjeldas Mere.

Mere kinnitusel ei pea nende kliendid uuele süsteemile ülemineku pärast juurde maksma, kuna elektriarvestite vahetamine on nagunii üks võrguteenuse osa, mida ettevõte oleks teinud nii või teisiti. «See on elektrilevi kohustuste hulgas,» ütles ta.

Arvestid, nende paigaldus ja sellega kaasnev infosüsteem läheb maksma 94 miljonit eurot. Projekti tarnija ja paigaldaja on Ericsson Eesti, kaugjuhitavate arvestite tootja on Soome ettevõte Landis+Gyr.

Kaugloetavatele elektriarvestitele on täielikult üle mindud näiteks Rootsis ja Itaalias, selliseid arvesteid paigaldatakse praegu Soomes.