Mida teha eurosentidega?

Eurosendid. Foto: Meelis Tomson / Õhtuleht

Vaatamata kaardimaksete sagenemisele leidub ilmselt endiselt palju majapidamisi, kus juba ammustest aegadest on kombeks münte koti- või taskupõhjast kuhugi sahtlitesse sokutada. Kuna aga müntidel on nüüd suurem väärtus, tasub mõelda, kuidas neid kõige mõistlikumalt kasutada.

Swedbanki eraisikute teabekeskuse kevadine uuring koostöös konjunktuuriinstituudiga tõestas, et eurodes ja kroonides hindu ei taju inimesed võrdsetena, ehk 20-eurosendine hinnavahe tundub 72 protsendile elanikest eurodes väiksem kui 3 krooni ja 13 senti.

Seega peaksime endale meelde tuletama, et sentidel on arvestatav väärtus ja vajadusel kasvõi eurosendid kroonirahaks ümber arvutama, et nende tänast väärtust tajuda.

«Üheks võimaluseks sentidega sekeldusteta hakkama saada, on soetada sobilik rahakott, mis mahutab ka suurema hulga münte, ilma et rebeneda ähvardaks. Üks mahukas münditasku kasvõi turul käimiseks kulub marjaks ära. Samuti on hea omada erinevas väärtuses münte kasvõi selleks, et täpse rahaga söögikohas või taksos maksta saaks,» rääkis teabekeskuse juhataja Anne Sägi.

Tõusvate hindade maailmas elades tuleb tunnistada, et ka tänasel päeval ei saa punaste sentide eest suurt midagi soetada. Näiteks plastmass-söögiriistade komplekt (kahvel, lusikas, nuga, salvrätik, hambatikk) maksab 8 senti, pulgakomm aga juba 12 senti. Mõistlik on sendid kokku koguda ja suurema summana ära kasutada.

«Hea võimalus sentidele koht leida on kodune hoiukassa. Nähtaval kohal asetsedes ei jää see kellelegi pereliikmetest märkamata. Hoiupõrsas on hea algus ka lapsele rahakogumise õpetamisel. Selline ühine panustamine võimaldab hiljem kogunenud sentidega üheskoos midagi meeldivat ette võtta» soovitas Sägi.

Tema sõnul tasub meeles pidada, et peotäis münte võib kokku anda umbes 15 eurot, mis on juba märkimisväärne summa. Iga päev 30 eurosenti rahakasse visates koguneb aga aasta lõpuks peaaegu 110 eurot. Selle eest saab osta kas uue mantli, minna koos lähedasega pidulikule õhtusöögile, osta lapsele ammuigatsetud jalgratas või võtta kogu perega midagi tõeliselt vahvat ette.

Suure hulga sentide puhul ei pea ka ostma minnes kaalu pärast muretsema, sest pangad võimaldavad sente paberrahaks ümber vahetada. Kindlasti tasub kursis olla erinevate pankade tingimustega, sest nendest tulenevalt võib müntide vahetus olla nii tasuta kui ka tasuline teenus.

Eesti suuremate pankade puhul on mündimasinat kasutades kuni kahekümne euro kandmine kontole enamasti tasuta, ületatud summalt tuleb tasuda teenustasu 0,4-1 protsenti. Lapse kontole raha kandes enamasti teenustasu ei kohaldata, ent iga panga puhul tasub eelnevalt tingimused siiski üle küsida.

Kroone saab eurodeks vahetada 2012. aasta lõpuni keskpanga muuseumis, Swedbanki ja SEB panga kõikides sularahakontorites ning Krediidipanga peakontoris Tallinnas ilma teenustasuta.

Soovitused sentide paremaks kasutuseks:

- Kogu mündid rahakassasse, et selle märkamatul täitumisel endale midagi soovitut lubada;
- Soeta mugav ja praktiline rahakott, kus sentide kaasaskandmine tülikas poleks;
- Hoia rahakotis väikese väärtusega münte, et neid vajadusel kasutada saaks, nagu näiteks jootrahaks jätmisel ning väikeste müntide puudumisel ei peaks suurema väärtusega raha ära andma;
- Kui iga päev panna mõned sendid kõrvale, koguneb nädalalõpuks kindlasti summa, mille eest endale näiteks hommikukohvi kõrvale nädalaleht osta või pikema aja pärast juba midagi kopsakamat soetada;
- Tihti on poodide kassade juures või mujal kaubanduskeskustes annetuskastid, kuhu lihtne ja mugav oma sendid panna;
- Sentide väärtust ei tasu alahinnata, sest 64 senti vastab kümnele Eesti kroonile, ehk tegemist on arvestatava summaga.

Allikas: Swedbank