Küttepuud valides tasub jälgida kütteväärtust

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punaka värvusega puit viitab, et Rakvere Pika tänava elanik on tellinud kütmiseks lepahalud.
Punaka värvusega puit viitab, et Rakvere Pika tänava elanik on tellinud kütmiseks lepahalud. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Kui tahad sooja tuba võimalikult vähese kütmisega, tuleks osta kase- või saarehalge. Viletsaimat ahjutoidet annavad haab ja hall lepp.
 

Sügistalviseks perioodiks küttepuid ostes tasub lisaks hinnale võrrelda ka puuliikide kütteväärtust. Kõrge kütteväärtusega on näiteks saar ja kask, kõige madalamaga aga hall lepp.

Halli leppa pakutakse küttepuuna palju, nentis Hiiumaal tegutseva ettevõtte Halupuu Firewood Products OÜ juhatuse liige Janis Üksik. Vahe võrreldes mitme väärtuslikuma puuliigiga on aga suur. «Kui halli leppa läheb ühel kütmiskorral korvitäis, siis saart läheb sama efekti saavutamiseks pool korvi,» selgitas Üksik vahet.

Võib ahju lõhkuda
Seetõttu tasub halli leppa osta kütteks siis, kui selle hind on võrreldes näiteks kase või saarega oma poole võrra odavam.


Kui pere on harjunud kütma näiteks lepaga, tuleks saare- või kasehalgudele üleminekul olla ettevaatlik, et ahju mitte üle kütta. Kui kütta sama koguse puudega, millega on varem harjutud, võivad kiviahjudele liigse kuumuse tõttu tekkida praod.

Küttepuu valik sõltub mõnevõrra ka küttekoldest. «Saarega kütaks mina ka tulikiviahju, mis akumuleerib kõvasti seda sooja. Väiksema kogusega saab toa soojaks. Puu on küll veidi kallim, aga lõppkokkuvõttes tuleb odavam,» selgitas Üksik.

Okaspuud võiks kasutada kinnises katlas või ahjus, sest klaasuksega kaminal kipub okaspuu klaasi tahmama, lahtisest küttekoldest pillub okaspuu aga liiga palju sädemeid välja ja võib seetõttu ohtlikuks osutuda.

Üksik märkis, et suurt hinnavahet erinevatel küttepuudel pole, mõnevõrra kallimad on enamast kõige väärtuslikumad – saarepuu ja kask. «Need on juba tooraine poolest kallimad. Kaske kasutatakse enamasti paberitööstuses ja sealtpoolt on hind juba ees. Me peame sellega arvestama, sest ega me odavamalt ei saa.»

Võrreldes mullusega pole Üksiku sõnul küttepuude hinnad oluliselt muutunud. Võrreldes eelmise sügisega oli kevadel puu hind nelja euro võrra ühe ruumimeetri kohta odavam, kuid praeguseks on nõudluse kasvamisel tõusnud hinnad uuesti samale tasemele kui mullu. «Need, kes kevadel ostsid toore puu, said küll odavamalt,» nentis Üksik.

Teine oluline aspekt küttepuude ostmisel on koguse arvutamise mõõtühikud. Tihumeeter tähendab kuupmeetrit puitu ilma õhuvahedeta. Ruumimeeter puitu tähendab kuupmeetrit laotud halge koos õhuvahedega.

Puistekuupmeetris pole aga puud korrapäraselt laotud, vaid need on lihtsalt hunnikusse visatud. «Laotud ruumimeetris on puud umbes 70 protsenti ja õhuvahesid 30 protsenti. Puisteruumis pole puud sätitud ja laotud ja seal on puud umbes 50 protsenti, võib-olla isegi vähem,» selgitas ettevõtja.

Erinev kuivamisaeg
Lisaks müüakse küttepuid näiteks 40-liitristes kottides, mille puhul läheb koguse arvutamine veelgi keerulisemaks. Oma kogemusele tuginedes ütles Üksik, et laotud ruumimeetrisse läheb selliseid kotte umbes 23–25.

Kõige odavamalt saab küttepuu kätte siis, kui osta märga puud ja lasta sel ise ära kuivada. «Kuiva ja märja puu hinnavahe on päris suur – meil on vahe ühe kasti (1,85 ruumimeetri – toim) pealt 22 eurot,» märkis Üksik.

«Aga osa sellest vahest moodustab ka see, et puu tõmbub kuivades 8–10 protsenti kokku. Kui triiki laotud kast läheb kuivatisse ja kui see kuivatist välja võtta, siis on see kahanenud umbes 25 sentimeetrit. Me peame alati uuesti peale laduma, et ta sama mahu saavutaks,» selgitas Üksik.

Samas avaldas mees kahtlust, et kas sel suvel õnnestub inimestel küttepuid ise ära kuivatada. «Pidevalt tuleb vihma ja ega märja ilmaga puu ei kuiva. Liigniiskes läheb see pigem hallitama,» nentis Üksik.

Ka kuivamisel on puuliikidel erinevusi. Kui lepp kuivab tavapäraselt ära ühe suvega, siis saar ja kask vajavad Üksiku sõnul pikemat seismist – need võiksid kuivada lasta kaks hooaega, sest tihedamal puul eraldub vesi aeglasemalt.

Kuivatada tuleb aga kindlasti korralikult. Küttepuu võib maksimaalselt sisaldada kuni 20 protsenti niiskust. Kindlasti ei tohiks Üksiku sõnul ahju kütta pooltoore puuga: «Märg puu vindub, visiseb, tekitab tahma, tuba ei lähe soojaks ning samas rikub see ära küttekolde ja korstna. Selline tegevus võib lõppeda suhteliselt kiiresti nii, et tuleb hakata uut ahju ehitama.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles