/nginx/o/2008/08/27/69137t1h58b3.jpg)
Vaatamata viimasel ajal meedias antavatele elektriohutusalastele soovitustele juhtub Eestis elektrist tingitud õnnetusi uskumatult palju. Õnnetusjuhtumite analüüsimisel selgub, et tarbija ja Elektrilevi OÜ elektripaigaldised vajavad õigeaegset hooldamist ja remonti, sest vastasel korral võivad elektririkked ohustada inimese tervist, vara ja keskkonda.
Päästeameti andmetel süttis eelmisel aastal 35 hoonet elektriseadmete vale kasutamise tõttu, 130 hoonet elektriseadmete rikete tõttu ja 182 hoonet rikete tõttu elektrijuhtmetes. Need on õnnetusjuhtumid, mille põhjus on olnud võimalik pärast põlengut kindlaks määrata, kuid palju on ka selliseid tuleõnnetusi, mille põhjust hiljem pole enam võimalik kindlaks teha.
Enamikku neist õnnetustest oleks saanud kindlasti ära hoida, kui hoonete omanikud ja Elektrilevi OÜ oleksid järginud elektriohutusseaduse nõudeid ja oma hallatavaid elektripaigaldisi hooldanud.
Elektriohutusseadus paneb vastutuse elektripaigaldise korrasoleku eest omanikule.
Sageli inimesed ei hooma, et alates liitumispunktist algab tema elektripaigaldis, mille korrashoiu ja häirete eest ta ise vastutab. Liitumispunkti asukoht on igale tarbijale fikseeritud võrgu- ja elektrilepingus või võrguühenduse fikseerimise kokkuleppes.
Esineb aga juhuseid, kus omanik on näidanud äärmuslikku võhiklikkust, allkirjastades võrgu- ja elektrilepingu ilma seda eelnevalt lugemata ja hiljem märkab, et lepingus märgitud liitumispunkti asukoht ja võrguühenduse läbilaskevõime (peakaitse) ei vasta tegelikkusele.
Näiteks olemasoleva 20A peakaitsme asemele on lepingusse ekslikult märgitud 6A. Arusaamatuste vältimiseks peaks iga omanik korrastama oma hoone elektripaigaldise dokumentatsiooni sedavõrd, et sealt saaks ülevaate elektripaigaldise kohta. Korras dokumentatsioon on omanikule hiljem abiks elektripaigaldise korrastamisel ja elektritööde ettevõtjaga suhtlemisel.
Saabumas on järjekordne kütteperiood, mil hoonetes elektrivõimsus paratamatult suureneb. Selle tagajärjel võivad hoone mittekorras elektripaigaldises ilmneda rikked, mis on sageli ka tuleõnnetuse põhjuseks.
Eriti tähelepanelikud peaksid olema need ehitiste omanikud, kes pole ehitise valmimisest saadik hoonete elektripaigaldist elektriohutusnõuetega vastavusse viinud, kuid kasutavad kaasaegseid elektriseadmeid, mis vajavad kaitsemaandust.
Tarbijad, kes ei ole pädevad ise oma elektripaigaldise tehnilist seisukorda hindama ega korrastama, peaksid kasutama pädevate elektrispetsialistide abi.
Siinjuures tekib masendus, kui lugeda artiklist «Elektrilöök surmas ratsatalu kaks tõumära» (Tartu PM 10.08) Elektrilevi spetsialisti öeldut, et keskpingeliini isolaatori purunemises ja lühise põhjustamises on süüdi paljasjuhtmest kümne sentimeetri kauguselt mööda lennanud linnud, ja seda samal elektriliinil juba korduvalt. Elektrilevi OÜ elektrispetsialist pidas süüdlaseks kuldnokka, kes lebas elektriposti all isolaatorikildude vahel.
Paraku oleks elektrispetsialist pidanud Pärna talu omanikule ausalt selgitama, et defektne keskpingeliini isolaator põhjustas lühise, mille tagajärjel sai surma kuldnokk ja allakukkunud pingestatud juhtmest kaks tõumära.
Elektrilevi «spetsialistid» eksivad rängalt, kui arvavad, et elektri tarbijad on nii rumalad, et ei tea elektrist tuhkagi ning neile võib avariide põhjuste selgitamisel rääkida igasugust jama, küll nad usuvad. Tegelikult ei põhjusta kõrgepingeliini ligidalt mööda lennanud linnud lühist, kuid kehvasti ehitatud või remonditud kõrgepingeliinis on lühis paratamatu.
/nginx/o/2013/09/05/2209637t1he9f1.jpg)