Õpilasfirma asutamine julgustab ettevõtlikkusele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti parima õpilasfirma 2012 lõputseremoonia.
Eesti parima õpilasfirma 2012 lõputseremoonia. Foto: Peeter Langovits

Õpilasfirma on paljudes Euroopa riikides ettevõtluse populaarsemaid õppevorme. Mitmes lääneriigis, näiteks Suurbritannias, on õpilasfirmad tegutsenud juba üle neljakümne aasta. Eestis ollakse samuti teismeliseeast väljas.


Eestiski on õpilasfirmasid loodud ja seeläbi teadmisi majandusest saadud kakskümmend aastat. Siiski ei tea sageli ei noored, nende vanemad ega laiemgi üldsus, mida õpilasfirma mõiste endas kätkeb.

Õpilasfirma ei ole päris ettevõtlus, vaid pigem selle mudel, mis jäljendab võimalikult täpselt pärisettevõtete tegevust. See on kindlate reeglitega õppeprogramm, millega vähendatakse riske ja suurendatakse saadavat kogemust ohutus keskkonnas.

Õpilasfirma juba põhikoolis

Ettevõtlust tasub õppida neilgi, kel plaani ettevõtjaks hakata pole. Suurbritannia uuringutulemused näitavad, et õpilasfirma programmi läbinud on oma tulevases töös õnnelikumad ka siis, kui nad oma ettevõtet ei loo, vaid töötavad kellegi teise alluvuses.

Nende palk on kõrgem ning nad töötavad kõrgematel ametikohtadel. Ilmselt taipavad nad paremini, kuidas ettevõte tegutseb ning kust tuleb raha palkadeks. Nad on juba kooliajal saanud hindamatu ühistöö kogemuse ning mõistavad, mida tähendab üksteisega arvestamine tulemuse saamise nimel.

Euroopas on õpilasfirma programmi üldalused ühed, kuid igas riigis on olenevalt koolisüsteemist, rahvuslikest traditsioonidest ning kooli ja ettevõtlusringkonna koostööst ka omapärad.

Eesti õpilasfirma programm kestab üldiselt ühe kooliaasta. Varem oli programm põhiliselt gümnaasiumi pärusmaa, viimastel aastatel on loodud hulgaliselt ka minifirmasid – nii kutsutakse Eestis pisut lihtsama skeemi järgi toimetavaid õpilasfirmasid, mis on loodud majandusõppe baasil põhikoolis.

Õpilasfirmast pärisfirmani

Õpilasfirma programmi läbimine eeldab koostöökogemuse saamiseks vähemalt kolme asjast huvitatud õpilast ning juhendajat, kes on läbinud Junior Achievement Eesti koolituse. Sel aastal koolitab JA Eesti uusi juhendajaid 29. augustil ja lähemat teavet selle kohta saab kodulehelt www.ja.ee.

Väljaõppinud juhendaja on vajalik ohtude vältimiseks ja selleks, et õpilasfirma reeglitest kinni peetaks. Õpilasfirmas saab proovida ettevõtte juhtimist ja programmis soovitatakse anda võimalikult paljudele liikmetele juhiroll. On tüüpiline, et neljaliikmelises õpilasfirmas tegutseb oma valdkonna eest vastutav üldjuht, tootmisjuht, turundusjuht ja finantsjuht. Müügitööd tehakse üheskoos.

Kui meeskond on koos, peab õpilasfirma leidma oma toote või teenuse. Õpilasfirmad saavad osaleda õpilasfirmade laatadel Eestis ja teistes riikides. Laadal on enamasti tooteid kergem müüa kui teenuseid ja nii kipuvadki õpilasfirmad rohkem tooteid pakkuma.

Toodetud on portreedega mobiilisokke, jalataldu masseerivaid tatrasokke, stressiväntasid, poliitikute piltidega mängukaarte, hulgaliselt valemitega tooteid jpm. Üle kümne aasta on poodides olnud müügil pehmed helkurid, mis arenesid päristootmiseks välja õpilasfirmast.

Õpilased kasutatavad valemikaustikuid, mida toodab osaühing Realister – õpilasfirma 4 Poega järeltulija. Igal aastal on mitmeid nutikaid tooteid. Hea on, kui idee on omapärane – sellele on sageli kergem leida ostjaid ning ka endal on uudse tootega põnevam turule tulla.

Kui aga originaalset ideed ei ole, tasub mõelda mõne tavalise asja peale, mida näiteks omaealistel vaja on ning mida saab pakkuda pisut teisiti, natuke ilusamini või ka tavapoodidest odavamalt.

Igal aastal müüvad õpilasfirmad T-särke, eelmisel aastal olid edukad piparkoogivormid ning ehtedki leiavad alati ostjaid. Üsna tihti alustatakse tavalise ideega, tegevuse käigus see areneb ning lõpptulemus on huvitav ja omapärane toode.

Sellise arengu tegi läbi näiteks õpilasfirma SOCKme, kus tavalised mobiilikatted muutusid ühe õpilasfirma liikme joonistusande avaldumisel portreedega mobiilisokkideks, mis jõudsid kingitustena ka meie presidendi ja peaministrini.

Aktsiad ja äriplaan

Siiski pole toode õpilasfirmale tingimata teenusest parem valik. Euroopa võistlustel siiani kõige edukamalt esinenud õpilasfirma Roheline Jälg pakkus teenust – CO2 jalajälje mõõtmist ning selle neutraliseerimiseks puude istutamist.

Eelmisegi aasta parim õpilasfirma Student Network pakkus teenust: järeleaitamistunde noorematele õpilastele ning arvutiõpet eakatele. Õpilasfirmad võiksid teenustele rohkemgi mõelda. Meil on palju arvutitarku noori, nende oskused on õpilasfirmades siiani vähe kasutamist leidnud. Pisut oli IT-lahendusi nii Rohelises Jäljes kui ka Student Networki tegevustes, aga potentsiaal sellisteks õpilasfirmadeks on märkimisväärselt suurem.

Kui idee on leitud, tuleb välja arvutada vajaliku algkapitali suurus, mis saadakse JA Eesti õppeaktsiate müügist. See on üks samm äriplaani tegemiseks. Õpilasfirma äriplaan ei pea olema pikk ja põhjalik, küll aga peab katma olulised punktid.

Äriplaani oluline osa on turu-uuring, mille tegemata jätmine on kurjalt kätte tasunud nii mõnelegi õpilasfirmale. Järgnevalt pannakse õpilasfirmale nimi, valitakse juhtkond ning registreeritakse õpilasfirma JA Eestis. Edasi algab tegevus: tootmine, teenuse osutamine, müük, raamatupidamine, turundustegevus ning kõik muu, mis pärisfirmaski tegemist vajab.

Kogemused kogu eluks

Aasta lõpus õpilasfirma suletakse. Tasutakse kõik arved ja edu korral loetakse kokku kasum. Kevaditi toimub õpilasfirmade võistlus, selles osalemine on vabatahtlik. Võistluse võitja esindab Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlusel, mis 2013. aastal toimub Londonis.

Eesti õpilasfirmad on Euroopa võistlustel olnud edukad. Kui ka alati pole saadud auhinnalisi kohti, on viimase kümne aasta jooksul pakutud alati võitjatele kindlat konkurentsi. Euroopa võistlus on väärt kogemus, mis jääb ilmselt meelde kogu eluks.

Kui õpilasfirmas on noored aktiivselt tegutsenud, hindavad nad saadud kogemusi kõrgelt. Uus õppekava loob osalemiseks lisastiimuli: korralikult läbitud õpilasfirma (koos äriplaani, turu-uuringu, avaliku müügi kogemuse, korraliku aruande ja selle kaitsmisega) on võrdne uurimistööga ning on seega samal tasemel lõpueksamiga.

Õpilasfirma läbinud teavad, et see tegevus on tore ja elamusi pakkuv, mitte mingil juhul aga pole see kerge. Sama lugu on ka päris ettevõtlusega: edu tuleb suure töö ja agara tegevusega. Jõudu tegutsemiseks, tulevased noored ettevõtjad!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles