/nginx/o/2011/10/12/790330t1hfea2.jpg)
Aastatega on kiirelt areneva tehnoloogia kõrval saanud ka lastest eneseteadlikud tarbijad, kellele internetiga telefonid ja sülearvutid on hädavajalikud tarbeesemed. Isiklikult näeksin lapsi parema meelega puu otsas ronimas, ent loodetavasti üks ei välista teist.
EU Kids Online’i uuringu järgi kasutab igapäevaselt internetti 82 protsenti (kõigist internetti kasutavatest) Eesti lastest, võrdluseks Soome 79 protsendiga ja Leedu 72 protsendiga, oleme Rootsi ja Bulgaaria järel Euroopa Liidus kolmandal kohal.
Samal ajal alustavad Eesti lapsed ka interneti kasutamist väga vara – juba kaheksaselt. Kahjuks on uuringu järgi Eesti esirinnas ka üleliigse arvutikasutuse poolest, seda tunnistab 50 protsenti vastanutest. Silmas on peetud näiteks magamatust ja õpiraskuste tekkimist.
Vägivallaoht varitseb ka internetis
Sama uuring näitab, et Eesti laps tegeleb internetis harilikult koolitööga, internetimängudega, videoklippide vaatamise ja sõpradega vestlemiseks sotsiaalvõrgustike külastamisega.
Laste tegevused on ikka laste tegevused, need on vaid osaliselt kolinud virtuaalsesse keskkonda. Samuti on internetimaailma kolinud üks osa lapsi ümbritsevast vägivallast. Sarnased ohud, mille eest hoiatavad vanemad lapsi koolis või kodutänaval, ootavad neid ka arvutis, olgu selleks siis õelad klassikaaslased või liiga sõbralikud võõrad.
Lastekaitseseaduse järgi on igal inimesel kohustus teavitada abivajavast lapsest politseid või sotsiaalosakonda. Lasteabitelefoni 11 6111 kaudu on teavitamine tehtud tunduvalt lihtsamaks ning helistada võib ka kahtluse korral, anonüümselt.
2011. aasta kevadel alustas lasteabitelefon nõustamist ka internetiturvalisust puudutavates küsimustes ja kõnede arv on pidevalt kasvanud. Lasteabitelefon ootab kindlasti küsimusi ka ohuolukorra ennetamiseks, mitte üksnes tagajärgedega toimetulekuks.
Usaldus tekib liiga kergelt
Statistika räägib, et Eesti lapsed ja lapsevanemad kasutavad küll sarnases ajamahus internetti, ent samal ajal vanemad ei usu, mida lapsed internetis teevad ja näevad. Tõsisemaks muutunud juhtumitest nagu enesepaljastused võõrastele või äärmusesse läinud kiusamised on vanemad šokeeritud, kuigi kõik on toimunud üldjuhul sealsamas – kõrvaltoas.
Kui 14 protsenti Eesti lastest tunnistab, et neid on internetis kiusatud, siis ainult seitse protsenti vanematest arvab seda oma laste kohta. Ka internetis tuttavaks saadud võõraga lähevad kõige altimalt kohtuma just Eesti lapsed. Tervelt 25 protsenti vastanutest tunnistas, et on interneti kaudu saadud tuttavaga silmast silma kohtunud.
Ükski lapsevanem ei soovi, et tema laps oleks ohver, või ehk veelgi hirmutavam – kiusaja. Vaadake hoolikalt oma lapsele otsa ja mõelge, kas tunnete teda samasugusena nagu koolikaaslased või tema Facebooki-sõbrad?
Lapse tegevustest huvitumine ei ole võõrastesse asjadesse sekkumine, vaid vastutamine lapse heaolu eest praegu ja tulevikus.
Avasta «lapse internetti»
Ühest küljest paistavad Eesti lapsed silma heade teadmistega internetikasutusest, olles tublid oma suhtlusportaalide kontode kaitsmisel ja internetti kolinud teenuste kasutamisel. Teisalt, olles julged erinevaid veebilehti sõeluma, peavad nad tunnistama, et on näinud internetis eale ebasobivat materjali, milleks võib pidada nii laste vastu suunatud vägivalla- kui ka seksuaalakte. Nii lastele kui vanematele soovitame sedasorti materjali tootmise ning kättesaadavuse tõkestamiseks ja lastele meeldivama internetikeskkonna loomiseks pöörduda anonüümselt Vihjeliini poole.
Kindlasti ei oska paljud lapsevanemad aimatagi, mida lapsed internetis teevad. Täiskasvanud kasutavad internetti muuks ning sõeluvad ka õiget ja väära mänglevama kergusega. Ehk just selleks tuleks veeta aeg-ajalt mõni õhtupoolik lapsega «tema internetis».
Äkki tekib online-mängust endalgi hasart või kerkivad üles olulised turvalisust puudutavad küsimused, millest vestelda? Näpunäiteid ohutuks internetikasutamiseks pakub kindlasti koduleht www.targaltinternetis.ee, kust lisaks teadmistele leiab ka ühiseid arendavaid tegevusi nagu töövihikuid, multifilme ja veebimänge.