Türgi: kasvav majandusvõim Euroopa äärealal

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ene Õunmaa.
Ene Õunmaa. Foto: swedbank

Sel aastal on Türgi aktsiaturu tootlus olnud parem kõikidest Euroopa turgudest, kuid sinna jõudmiseks on läbitud pikk tee, kirjutab Swedbanki Ida-Euroopa Aktsiafondi fondijuht Ene Õunmaa, kelle juhitavas fondid ületab Türgi investeeringute osakaal 40 protsenti.

20. sajandi esimesel poolel oli Türgi põllumajanduslik riik, kus põllumajandus moodustas pea poole riigi kogutoodangust. Eksport moodustas vaid 9 protsenti kogutoodangust ja eksporditi peamiselt põllumajandustooteid. 60ndatel aastatel pärast korduvaid kriise ja valuuta devalveerimisi, mis olid tihti seotud madalate toiduhindadega, otsustas valitsus alustada riigi industrialiseerimist.

Täna on Türgi elektroonika- ja kodutehnikatootja Vestel üks suurimaid televiisorite tootjaid Euroopas ning koos kohaliku konkurendi Beko’ga tehakse ligi pool Euroopas toodetavatest TV aparaatidest. Riigis on suur ja kasvav autotööstus ning Türgi on maailma juhtivaid laevaehitajaid Hiina, Lõuna-Korea ja Jaapani järel. Hoolimata eelnevast ei ole Türgi senine kasv seotud siiski ekspordiga, vaid eelkõige sisenõudlusega. Madal elatustase ja üle 70-miljoniline rahvaarv pakub selleks piisavalt võimalusi.

Läbi pea 90-aastase mitmeid majanduskriise täis vabariigi perioodi on türklased oma erinevatest kriisidest väga palju õppinud ning on muutunud oluliselt tugevamaks. Viimase globaalse finantskriisi ajal, 2008. aastal, langes Türgi majandus üle 6 protsenti, kuid taastus jõudsalt juba järgmisel ning kasvas eelmisel aastal ligi 10 protsenti. Kas Türgi on muutunud immuunseks?

Viimase kümne aasta jooksul on Türgi riigivõla suhe sisemajanduse koguprodukti langenud enam kui 70 protsendi tasemelt  40 protsendi lähedale. Veelgi enam, valitsus on sihiks seadnud 30 protsendi taseme. Samal ajal on aga kasvanud erasektori laenukoormus. Noor rahvastik laenab jõudsalt, et osta maju ja autosid. Kinnisvarahinnad on tõusnud palkadest kiiremini. Hoolimata laenamise kasvust on erasektori laenukoormus veel madalamal kui Liibanonis, Ungaris või Malaisias. Jätkuvalt elab suur osa elanikkonnast maapiirkondades ning urbaniseerumine on alles poolel teel. Türgi on alles liikumas tarbimisühiskonna suunas.

Türgi on rahvastiku arvu poolest maailma esikahekümne seas ja seejuures suhteliselt noor riik. 26 protsenti rahvastikust on kuni 14-aastased. Eestis on see näitaja 15 protsenti. 60 protsenti türklastest on kuni 30-aastased. Rootsis on neid 40 protsenti. Riigi pikaajaline tulevik sõltub väga palju sellest, kuidas plaanitakse investeerida tänaste noorte haridusse. Täna on 30 protsenti hõivatutest seotud põllumajandussektoriga. Hea haridus viiks uute arenduste, kõrgemate palkade, suurema tarbimise ja tõusva heaoluni. Juhul, kui haridusse ei panustata, võivad tänased varanduslikud lõhed veelgi suureneda, mis võiks lõppeda kultuuriliselt erinevate riigiosade ning poliitilise ebastabiilsusega.

Viimaste aastate jooksul on oluliselt tugevnenud pangandussektor, kuid jätkuvalt finantseeritakse suurt osa varadest väga lühiajaliste deposiitidega. Säästude puudus piirab majanduskasvu välislaenu kättesaadavusega ja ühtlasi seab majanduse sõltuvusse globaalsest likviidsusest ning intressitasemetest. Tänane suur globaalne likviidsus, kus keskpangad paiskavad aina enam raha turgudele, ning sellest tulenevad madalad intressid soosivad Türgit. Samas võib intressimäärade oluline ja kiire tõus tekitada makseraskusi ning tarbimise langust.

Türgi ei ole kriisidele immuunne maailmaosa. Samas, kasutades oskuslikult globaalset likviidsusolukorda tootlike investeeringute tegemiseks, võiks Türgi osatähtsus maailmas oluliselt kasvada ning liikuda lähemale ka Euroopa Liidule. Investorite kasvavat usku riigi võimalustesse näitab nii heitlikel turgudel suhteliselt stabiilsena püsinud türgi liir ning aktsiaindeksi 25-protsendiline tõus 2012. aasta esimese 7 kuuga. Europõhiste investorite tulu koos liiri tugevnemisega oli samal perioodil üle 38 protsendi võrreldes maailmaturgude üle 11 protsendi tasemele jäänud kasvuga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles