Tänavu teise kvartali tööturumuutusi kommenteerides tõi Swedbanki peaökonomist Annika Paabut välja, et hõive kasvas kõige enam vanemaealiste naiste seas ning vähenes noorte 18-24aastaste meeste seas.
Töötus suurenes noorte meeste ning vähenes vanemate naiste seas
Swedbanki makroanalüütiku Annika Paabuti sõnul panustasid hõive kasvu enim haridus ning haldus- ja abitegevused, kus hõive kasvas aastatagusega võrreldes vastavalt 10 ja 32,2 protsenti. Ka kasvas hõive avalikus sektoris, panustades koguhõive kasvu 0,8 protsendiga.
Vanusegruppide lõikes kasvas hõive enim vanemaealiste vanusegrupis (50-74) – hõivatuid oli aastatagusega võrreldes 6,2 protsenti enam, seejuures kasvas vanemaealiste naiste hõive 6,8 protsenti. Noorte hõive vähenemist mõjutas aga peamiselt noorte meeste hõive kahanemine – 15-24 aastaste meeste hõive langes eelmise aasta sama perioodiga 9,6 protsenti. Naiste hõive samas vanusegrupis siiski kasvas.
Paabuti sõnul võis noorte meeste hõive kahanemine olla seotud ühelt poolt kahaneva hõivega töötlevas tööstuses, mille põhjustas kahanenud välisnõudlus, ent teisalt ka sesoonsete tegurite tõttu. «Noorte meeste töölepingud võisid olla ajaliselt piiratud ning ettevõtete puhkuseperioodiks olid lepingud lihtsalt lõppenud,» kommenteeris Paabut.
Statistikaameti andmed kirjeldavad Paabuti sõnul kaude ka tööjõu liikumist – juba teist kvartalit järjest on tööealine elanikkond vähenenud Lõuna- ja Kirde-Eestis ning tublisti kasvanud Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis. See võib aga tähendada, et sisemaine mobiilsus on kasvamas. Keskmisest madalam töötusemäär ongi just Põhja- ja Kesk-Eestis (töötuse määr on vastavalt 8,5 ja 9 protsenti).
Kõrgeim on töötusemäär 18-24aastaste meeste seas: 30,5 protsenti tööturul aktiivsetest noortest ei leia tööd. 50-74aastaste naiste seas on töötusemäär samas 5,5 protsenti.