Kuidas kaitsta oma alkomeetrit kahjustuste eest

Alkomeeter. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Et alkomeeter püsiks töökorras ja näitaks õiget numbrit, tuleb Eesti Alkomeetrite Müüjate Liidu (EAML) juhatuse liikme Raul Rohtla sõnul see vähemalt kord nädalas sisse lülitada.

«Kui te aparaadi sisse lülitate, siis nad kõik oskavad ennast teatud määral ise puhastada – valmistada ette tööks ja puhastada mõõtekambrit ja ka kuivatada ennast,» selgitas alkomeetreid müüva ettevõtte Rovico tegevjuht Rohtla ning lisas, et iganädalaselt pole vaja puhuda, piisab lihtsalt sisselülitamisest. «Aparaat teeb oma hooldustsükli läbi ja pärast seda püsib see heas töökorras pikki aastaid.»

Mehe sõnul tuleks alkomeetrisse suhtuda kui igasse teise elektroonikaseadmesse – vältida tuleks põrutusi ja märjakssaamist. «Vihmase ilmaga võib kasutada, aga päris niimoodi ei soovita, et vihma ladinal peale sajab. Need on enamasti enam-vähem pritsmekindlad aga need ei ole veekindlad,» selgitas ta.

Kui juhtub, et alkomeeter sai märjaks, siis esimese asjana tuleb sellest eemaldada patareid, et ei tekiks elektrilühist. Seejärel tuleks seade viia hooldusse. «Enamasti saame me nad ka tööle, aga kui see patarei on kaua sees olnud, siis elektrisüsteem võib lihtsalt läbi põleda,» nentis Rohtla.

Talveperioodil on alkomeetri kasutamise juures veel üks nüanss – tavakasutajale mõeldud alkomeeter peaks olema kasutamise hetkel ise plusskraadidel. «Te võite seda kasutada väljas 25 külmakraadiga aga seade ise peab soe olema. Kui te võtate alkomeetri põuetaskust, on kõik hästi,» rääkis ettevõtte tegevjuht ning lisas, et kui aparaat on miinuskraadidel, siis võib puhudes tekkida kondensvesi, mis poeb igast praost läbi ning mis võib aparaati olulisel määral kahjustada.

Pärast söömist-joomist-suitsetamist tuleb oodata

Rohtla tuletas meelde, et pärast viimast suitsu, sööki ja jooki tuleks enne puhumist oodata vähemalt viis minutit ning pärast viimast alkohoolsest jooki vähemalt pool tundi. «On oluline, et inimene ei puhuks alkomeetrisse mitte varem kui pool tundi pärast seda, kui ta on viimase alkoholikoguse joonud – varem see ei pruugi vereringesse jõuda,» sõnas ta.

Alkomeetrisse puhudes on oluline ka see, et sinna jõuaks kogu kopsudes olev õhk. «See on asi, mille pärast on paljud inimesed ka trahvi saanud. Alkoholi kontsentratsioon on tugevam kopsu põhjas ja esimene õhk, mis puhutakse, on tõenäoliselt oluliselt madalama alkoholikontsentratsiooniga,» selgitas alkomeetrite müüja. «Inimese kopsumaht on hästi erinev, aga tavaliselt on ta vähemalt 2-3 liitrit. Meestel on keskmine umbes viie liitri kanti, naistel on kolm.»

Rikkis alkomeeter hakkab näitama tavapäratult kõrgeid tulemusi. «Kui üks märk on see, et alkomeeter enam nulli ei näita, siis teine märk on see, et ta muutub aeglaseks,» lisas Rohtla.

Liigne kasutamine

Küsimusele, kas liigne alkomeetri kasutamine võib seda kahjustada, vastas Rohtla, et kui seadet kasutatakse näiteks kümneinimeselises seltskonnas mõistlikult ja eesmärgipäraselt, siis ei juhtu aparaadiga mitte midagi – selleks too ongi mõeldud.

«Aga mõjutab see, kui inimesed hakkavad tegema kestvuskatseid – kui inimene loputab suud viinaga ja siis puhub alkomeetrisse. Kui seda teha üks-kaks korda, ei ole hullu, aga kui seda teha õhtu otsa järjest, siis läheb see aparaat tõenäoliselt katki,» ütles ettevõtte tegevjuht.

«See on põhimõtteliselt võrdne sellega, et kui auto maksimumkiirus on näiteks 200 kilomeetrit tunnis, siis ükski autotootja ei ole kunagi mõelnud, et seda autot kasutatakse ainult kiirusel 200 km/h. Kui seda pidevalt kasutada maksimumkiirusel, siis ta paratamatult läheb katki,» lisas ta.

Alkomeetrit ostes tuleks Rohtla sõnul kindlasti jälgida, et seade näitaks joobe suurust: «See annab inimesele mingisuguse orientiiri. Kui ta näeb, et tema joove on näiteks kaks promilli, siis on ilmselge, et tal pole mõtet plaanidagi kuhugi niipea sõitma hakata. On olemas ka sellised asjad, mis ütlevad lihtsalt jah või ei. Sellise vastusega on inimesel suhteliselt vähe peale hakata, sest tal pole õrna aimugi, kui kaua ta peaks ootama.»

Füüsiline aktiivsus soodustab kainenemist

Iga inimese organism on väga erinev ning ka ühel ja samal inimesel võib erinevatest asjaoludest tingituna sama koguse alkoholi tarbimisel kõikuda kainenemiseks kuluv aeg kuni neli korda, nentis Rohtla.

«See sõltub ainevahetusest, see sõltub kui väsinud inimene sel hetkel on, sõltub sellest mida ta veel söönud ja joonud on. Kui ta on joonud gaseeritud jooke, siis läheb kauem. Mida ta on sinna juurde söönud, kui hea ta tervis sel hetkel on – haige inimene püsib kauem alkoholi mõju all kui terve inimene, ja kui aktiivselt ta liigub,» ütles Rovico tegevjuht.

«See vana ütelus, et maga ennast kaineks, on mõttekas ainult selles osas, et magades läheb aeg kiiresti. Kainenemine magades toimub kõige aeglasemini üleüldse. Organism on rahulikus olekus ja kui kellelgi on vaja püüda ennast kiiremini kaineks saada, siis tuleks aktiivselt liikuda,» lisas ta.

Kuidas valida?

Rohtla soovitas alkomeetrit valides kindlasti jälgida seda, et seadmel oleks EAMLi kontrollitud ja heakskiitu kinnitav turvahologramm, kus on kirjas, et kvaliteet on tagatud ja et tegemist on hooldatava, kalibreeritava alkomeetriga.

Alkomeetri valimise juures ongi mehe sõnul üheks olulisemaks teguriks selle hooldatavus. Isegi juhul, kui inimene mõtleb, et tema alkomeetrit hooldama ei hakka. «Ka siis peaks ta endale hankima hooldatava alkomeetri, sest ainult nii on tagatud see, et seda on üldse olnud võimalik enne müüki paika panna,» selgitas Rohtla.

Erinevatel alkomeetritel kasutatakse ka erinevat mõõtetehnoloogiat – tavakasutajale mõeldud seadmete puhul on kõige enamlevinud oksiidpooljuhtandur, pooljuhtandur või neile analoogne kuumtraatandur. Samas on tavakasutajale kättesaadavas hinnaklassis varem ainult politseiseadmetes kasutatud elektrokeemilise anduriga alkomeeter, mille tööpõhimõte on Rohtla sõnul teine ning mille eelis pooljuhtanduri ees on ühesugune täpsus kogu mõõteskaala ulatuses. «Ta vajab natukene vähem hooldust ja ta on oma töös palju kiirem,» selgitas Rovico tegevjuht.

«Paraku kehtib ka siin reegel, et mida kallima seadme te ostate, seda kvaliteetsema te saate,» ütles ta ning lisas, et täna alla 40 euro kvaliteetset alkomeetrit reeglina ei saa. Samas kõige kallimad ehk politseiseadmed maksavad 500 eurot.

Tähele võiks veel panna ka seda, et osadel aparaatidel on huulik või teistel jällegi väline toide. «Huulikuga aparaat on küll natuke kallim, aga ta on täpsem. Huulikuga aparaati tasub eelistada, sest nii on tagatud, et kogu see õhk, mis peab aparaati minema, sinna ka jõuab,» soovitas Rohtla.

Erinevad mõõtühikud tavakasutajal ja politseil

Alkomeetrite müüja soovitas kõigil inimestel selgeks teha alkoholijoobe tuvastamise mõõtühikud. Eestis on käibel kaks joobe mõõtmise ühikut – politsei mõõdab joovet milligramm-liitrites, tavakasutajate alkomeetrid näitavad aga joovet enamasti promillides.

«Minu ettevõtted on müünud Eestis tiba alla 100 000 alkomeetri ja neist 98 protsenti näitavad promille. Politsei mõõtühik on kaks korda väiksem. Autorooli ei tohi istuda, kui politsei seade näitab 0,1 mg/l või kui inimese kasutuses promille näitav seade näitab 0,2 promilli,» selgitas Rohtla erinevust.

Alkomeeter vajab korrapärast hooldust

Kui alkomeeter jätta hooldamata, ütleb aparaat Rohtla sõnul lihtsalt ühel hetkel üles. «Enne seda hakkavad need seadmed reeglina näitama järjest kõrgemaid tulemusi. See on üks peamine reegel EAMLi tunnustuse saamiseks, et kui aparaat vajab hooldust, siis ta peab hakkama näitama kõrgemat tulemust. Osa inimesi jõuavad hooldusse alles siis, kui nende aparaat nulli enam üldse ei näita – ka selleni võib ühel hetkel jõuda,» sõnas ta.

Alkomeetri hooldust saab teha nii Rovico esindustes kui ka näiteks kõigis Euronicsi elektroonikapoodides. Sõltuvalt mudelist maksab hooldus umbes 10-15 eurot. Ideaalis tuleks alkomeetrit hooldada kaks korda aastas, ent kui seda teha kord aastas, ei juhtu ka midagi hullu, nentis Rohtla.

Ühekordsed alkomeetrid

Ühekordse alkomeetri kohta spetsialistil kiitvaid sõnu väga ei jagu. Mehe hinnangul pole ühekordsest alkomeetrist tihtilugu kasu, sest see näitab joovet vaid ühe korra ja kui alkohol ei ole veel verest läinud, on järgmiseks mõõtmiseks vaja uut alkomeetrit.

Kui aga üldse valida ühekordne alkomeeter, siis kõige täpsemini näitavad süljega töötavad variandid. «Need annavad küll tulemuse veidi aeglasemalt, aga need kasutavad teist põhimõtet ja neid ei anna puhumisega manipuleerida. Need on kõrgemast täpsusklassist – süljest annab ta kindlama tulemuse kui õhust. Aga ühekordseks jääb ta ikkagi,» möönis spetsialist.

Ühekordse süljetestri plussiks on Rohtla sõnul ka see, reeglina on need suutelised määrama ka joobe suurust. Testri peal on tavaliselt umbes nelja tooniga skaala, mille põhjal saab tulemust võrrelda.