Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kerttu aiablogi: vana puu uues kuues ehk kuidas ma sain endale humalapuu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerttu
Copy
Humalapuu.
Humalapuu. Foto: Kerttu

Pärast seda kui mu humalavõrsetele juured alla tulid, olen oma pead vaevanud sellega kuhu need panna. Olen mõelnud, et teha puidust mingi sõrestik või minna metsa ja tuua sealt mingi vana puu, mida mööda taimedel oleks hea ronida.


Aga mõlemad mõtted ei ole olnud ikka need, mis paneks kohe tegutsema. Aga nagu öeldakse – igale asjale on lahendus ja nii saabus ka minu lahendus kõige ootamatul moel. Nimelt tuli maal maha võtta kuivanud ploomi- ja kirsipuud ning lõkkeplatsile sodi sikutades sain aru, et see vana ploomipuu sobibki ideaalselt minu humalapuuks.

Käed hakkasid kohe sügelema ja tegutsemistahe oli suur. Aga kulus aega ja vaeva, et koor maha saada, sest puu oli ära kuivanud ja koor väga kinni. Tööriistadena kasutasin erineva suurusega nuge, haamrit ja peitlit. Mõnus närve rahustav tegevus, mis lisaks annab ka natuke füüsilist koormust. Puud koorisin kahe päeva jooksul kokku umbes kümme tundi.

Puule leidsin kohe kiiresti ka koha. Panin selle liivakasti, laste mängumaja ja kiikude juurde, kust on seda mitmest suunast hea vaadata. Seal asub ta krundi keskel ja hea nähtavusega kohas mõlemalt terrassilt vaadates ning ka aiamaalt tulles.

Nüüd tuli töö kõige raskem osa ehk see, kuidas ta maa sisse saada. Kaevasin augu sügavusega 43 cm. Pikkus ja laius tuli umbes sama. Seejärel tampisin puu vanu naelu täis, et puu ikka betoonis kinni püsiks. Välja tuli nagu siil.

Maa sisse sai löödud ka paar metallvarrast ning puu seisis hästi püsti juba ka ilma seguta. Kuid et see ka nii jääks, tegin ka kausitäie segu. Põhimõte oli selline, et kolm labidatäit liiva, üks labidatäis tsementi ja tunde järgi vett – et segu jääks pigem tahkem kui vedelam. Puu kuivas ühe ööpäeva.

Natuke oli kahju puud pähklivärvi pinotexiga üle tõmmata, sest puu enda punakas toon meeldis mulle ka. Kuid samas ta peab kokku sobima ka teiste aias olevate asjadega, muidu tundub nagu võõrkeha. Seega tegin ta ikka pruuniks. Kasutasin uut vee baasil pinotexi, mis alguses oli halli värvi, aga kuivades muutus pruuniks.

Juba hakkasingi muretsema ja jõudsin ka ehituspoes ära käia, et äkki olen ma vale värvi saanud. Aga müüja ütles, et need ongi uued värvid, mis muudavad oma tooni. Ja vee baasil oli see ka, sest kui puu natuke vihma sai, siis tuli see pinotexi osa maha, mis polnud jõudnud ära kuivada.

Ehituspoest ostsin puule ka ühe ampli ja päikesevalgusega laterna. Latern maksis 16,50 eurot, hiljem nägin Decoras samasugust allahinnatuna 12,99 eurot, ampel oli 4,60 eurot. Amplite valik on juba väga kehva, kohe näha, et suvi hakkab otsa saama ja ega enam juurde ka keegi ei telli.

Seega ostsin juurde ka kaks pruuni lillepoti koos alusega ja sisse ostsin nelgi. Ühe lillepoti hind tuli koos taimega 2,40 eurot. Amplisse taimi ei ostnud, panin enda lillekastidest ja lillepeenrast, mis nagunii nendest välja ei paistnud. Amplisse sai kaks kressi, kaks vilt-ristirohtu ja virk liisu.

Puu sai ilus ja huvitav. Kuid see pole ikka veel päris see, mis ma mõtlesin ja ette kujutasin. Puude oksad on tühjad ja vajavad millegagi täitmist. Nimelt rohkem ma midagi juurde ei osta. Jään suvelõpu allahindlusi ootama. Loodan, et humalad lähevad kasvama ja järgmine aasta on puul juba hoopis teine ilme.

Tagasi üles