/nginx/o/2012/03/14/1012338t1h0200.jpg)
Tänavune niiske ja jahedavõitu suvi on olnud soodne kartuli kasvuks, aga ka kartulit kahjustavate haiguste arenguks. Järgmisel aastal tuleb ka väikeaedades mõelda taimekaitsevahendite kasutamisele, kirjutab Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel Maablogis.
Kartulimugulad koosnevad umbes 80 protsendi ulatuses veest ja nende moodustumiseks vajalikku niiskust on sellel aastal Koppeli hinnangul kõikjal Eestis olnud piisavalt. Nii on tingimused olnud suure kartulisaagi kujunemiseks soodsad. Regulaarselt seemnekartulit uuendavad ja keemilist taimekaitset kasutavad spetsialiseerunud kartulikasvatajad on suutnud kartulikahjustajad hoida kontrolli all ning tänu sellele võib neilt oodata head saaki.
Palju probleeme on Koppeli sõnul aga väikekasvatajatel, sest kevadine külm ja niiske muld lõid soodsa keskkonna kartuli tärkamisaegsetele haigustele. Nii on mitmel pool Eestis olnud sel aastal tõsiseid probleeme näiteks kartuli-tõusmepõletikuga, mis tingib kartuli aeglase ja ebaühtlase tärkamise ning kartuli-varrepõletikuga, mille korral tärganud taimede varred muutuvad maapinna lähedal mustaks ja mädajaks ning kuivavad. Mõlema haiguse vastu aitab terve seemnekartuli kasutamine.
Koppel kirjutab, et sarnaselt eelnevate aastatega on olnud suureks probleemiks ka kartulimardikate varane ja massiline esinemine. «Väikestel pindadel on küll võimalik mardikad ja nende vastsed käsitsi kokku korjata ja hävitada, kuid kahjustajate väga massilisel esinemisel ei ole mitmed kasvatajad vaatamata hoolikale korjamisele suutnud kartulimardikaid kontrolli all hoida,» selgitas Koppel.
Järgmistel aastatel tuleb tema sõnul seega ka väikeaedades probleemide vältimiseks soovitada kartulimardikate esinemise alguses kohe taimede pritsimist putukatõrjevahenditega.
Kasvuaegne kõige ohtlikum kartulihaigus, kartuli-lehemädanik avaldus sellel aastal suhteliselt varakult – juba juuni teises pooles.
Esimesed nakkuskolded esinesid kõikjal väikeaedades, kus kartulit on kasvatatud mitu aastat samas kohas. Sellistel põldudel ja peenardel olid juuli lõpuks pealsed täielikult hävinud ning kartulisaak jääb tagasihoidlikuks. Tugevasti haigestunud põldudel on oodata rohket mugulamädanike esinemist. Korraliku viljavahetusega lagedal põllul kasvavale kartulile jõudis lehemädanik aga alles juuli keskel või teises pooles ning areneb suhteliselt aeglaselt.