Rootsi rahandusminister Anders Borg andis vastulöögi investoritele, kes kalduvad üha enam vaatlema sealset krooni kui viimast varjupaika eurokriisi tormide eest.
Rootsi: kroon pole veel varjupaik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Borg ütles eile, et krooni varjupaigaks kutsuda on veel liiga vara.
Rootsi kroon on viimastel kuudel USA dollari ja euro suhtes (suurvaluutade seas) parimat tõusu teinud, kuna investorid eelistavad tugevate kasvuväljavaadetega Euroopa riike.
Borgi sõnutsi on krooni tugevnemine nähtus, mis käib kaasas «normaalsete turuliikumistega», võttes arvesse, et Rootsi on stabiilne riik, mille eelarve on ülejäägis.
Minister lisas, et krooni kui varjupaiga kohta on veel liiga vara sõna võtta.
«Eks aeg näitab, kui kaua see [krooni tugevnemine] kestab,» ütles Borg.
Borgi poolt pressikonverentsil antud kommentaarid aitasid tõsta krooni euro suhtes 12 aasta rekordkõrgustesse, 8,23 krooni tasemele – kuna investorid hoomasid, et valitsusel pole vähimatki plaani oma valuutat nõrgendada.
Juuli lõpus avaldatud andmete valguses kasvas Rootsi majandus palju kiiremini, kui oodati. Teises kvartalis kasvas sisemajanduse kogutoodang 1,4 protsenti, kuigi prognoositi vaid 0,3 protsenti.
Kroon on lõiganud kasu ka keskpankade reservihaldurite nõudlusest kõrge reitinguga varade järele. Väidetavalt on üheks võtmelise tähtsusega «krooniostjaks» olnud Šveitsi keskpank, mis üritab vahetada ringi eurosid, mida ostis üles selleks, et kaitsta oma franki.
Valuutaanalüütikud ütlesid, et veel on vara öelda, kas kroonist on kujunenud varjupaik. Rootsi kroon on traditsiooniliselt euro suhtes nõrgenenud, kui euro dollari suhtes langenud on.
«Kroon ei ole enam nii tsüklisoodumuslik valuuta kui varem ning on ka alternatiivne reservvaluuta,» ütles SEB analüütik Carl Hammer. «Varjupaik kroon veel ei ole.»
Copyright The Financial Times Limited 2012