Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

ÜRO nõuab, et USA peataks etanooli tootmise

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Põuas kannatanud maisipõld Iowas. Alates juunikuust on maisi, sojaubade ja nisu hinnad kerkinud 30-50 protsenti.
Põuas kannatanud maisipõld Iowas. Alates juunikuust on maisi, sojaubade ja nisu hinnad kerkinud 30-50 protsenti. Foto: SCANPIX

Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) pöördus USA poole tungiva palvega peatada kohe sealne «riiklik» etanoolitootmine.

Etanooli valmistatakse USAs valdavalt maisist.

Ilmselt saavad ÜRO sekkumisest tuule tiibadesse mitmed kubernerid, seadusandjad ning ka liha- ja kariloomatööstuse esindajad – kes on väljendanud kasvavat rahulolematust maisihindade äkktõusu pärast.

Kongressi mandaadist lähtuvalt valmistub USA suunama etanoolitootmisse ca 40 protsenti oma maisisaagist – vaatamata «tohutule kahjule», mida saak USAd tabanud ajalooliselt ränga põua tõttu on kannatanud, hoiatas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni peadirektor José Graziano da Silva.

«Etanoolimandaadi kohene ajutine peatamine pakuks turgudele teatud leevendust ja võimaldaks suunata rohkem maisi toidu- ja söödatootmisse,» kirjutab da Silva Financial Timesis avaldatud arvamusloos.

Mõned analüütikud väidavad aga, et selline samm ei annaks oodatud tulemust.

Isegi kui mandaat peatataks, vajavad USA rafineerimistehased miljardite gallonite kaupa etanooli, et täita bensiinile rakenduvaid keskkonnanõudeid.

Mis veelgi enam – etanool on nüüdseks haaranud üüratu rolli globaalsetes energiatarnetes ning mandaadi peatamine võiks lükata üles naftahinnad.

Graziano da Silva ütles tänavust toidunappuse hirmu silmas pidades, et olukord on «ohtlik», kuid kriisiks seda veel nimetada ei maksa.

Kuid ta lisas: «Riskid on suured ning kui tekkinud olukorrale reageeritakse valesti, siis võib [toidu]kriis siiski tekkida.»

Alates juunikuust on maisi, sojaubade ja nisu hinnad kerkinud 30-50 protsenti.

«Olukorras, kus teravilja maailmahinnad tõusevad, läheb toidu-, sööda- ja kütusesektorite võitlus [vilja]saagi pärast ilmselt intensiivsemaks,» ütles Graziano da Silva.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Tagasi üles