/nginx/o/2012/08/07/1257650t1h2b12.jpg)
Euroopa Keskpank on Kreeka pankrotist päästmises läinud riskantsele teele: eurotsooni liidrid lükkavad üha enam «musta tööd» Euroopa Keskpanga kaela. See omakorda suurendab tõenäosust, et Kreekale ollakse sunnitud järgmine osamakse 130-miljardilisest abilaenust üle kandma, kirjutab Spiegel.
Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker rõhutas mõni päev tagasi, et eurotsooni päästmiseks tuleb teha «kõik, mis võimalik», kirjutab Saksa ajaleht Spiegel oma rahvusvahelises väljaandes. Ent selge on, et poliitikud lükkavad üha enam raskeid otsuseid Euroopa Keskpanga kaela.
Kreeka valitsus peab 20. augustil Euroopa Keskpangale välja maksma ligi kolme miljardi väärtuses tähtajalisi võlakirju, Kreekal raha maksete tegemiseks ei ole ning enne troika otsust ei saa oodata ka järgmist osa EFSFI antud abilaenust. Lahendus sellele probleemile on paradoksaalne: vajaliku raha annab Kreekale Euroopa Keskpank ise.
Et Keskpangal on keelatud valitsusi otse finantseerida, tehakse Spiegeli allikate kohaselt seda Kreeka Keskpanga kaudu: andes Kreeka Keskpangale loa väljastada varasemast suuremas mahus laene Kreeka pankadele, kes omakorda kasutavad seda raha, et osta Kreeka valitsuse lühiajalisi võlakirju. Nii saadakse plaanide kohaselt kokku ligi 4 miljardit eurot.
Kreeka Keskpank võtab aga Kreeka riigivõlakirjad pankadelt vastu tagatisena ning väljastab Kreeka rahapuudusest vaevatud kommertspankadele omakorda tuliuued eurod.
Absurdseks teeb olukorra ka see, et Euroopa Keskpank Kreeka rämpsreitinguga riigivõlakirju refinantseerimisoperatsioonide tagatisena ei aktsepteeri, Eurosüsteemi liige Kreeka Keskpank võib seda aga endiselt teha.
Euroopa Keskpanga, Euroopa Liidu ja IMFi esindajatest koosnev Kreeka majandusreformide teostamist kontrolliv troika otsustab EFSFi poolt Kreekale antava 130 miljardilise laenu järgmise 31-miljardilise makse tegemise osas eeldatavalt septembris. Spiegeli hinnangul ollakse suure tõenäosusega sunnitud abilaen nii või teisiti väljastama.