Maapank kaotas lõplikult võimaluse saada eksjuhtidelt miljoneid

Malle Eenmaa ja Ain Kelus 2001.aasta aprillis Tallinna Linnakohtus. Foto: Peeter Langovits

Pankrotistunud Maapanga soov saada panga eksjuhtidelt Ain Keluselt, Malle Eenmaalt ja Paul-Toomas Hagelt 1 776 590 eurot väidetavalt pangale tekitatud kahju hüvitamiseks luhtus lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud täna pankrotihaldurite kaebust menetlusse.

Eelnevalt oli nii Harju maakohus kui ka Tallinna ringkonnakohus leidnud, et Maapanga nõudel pole alust. Seejärel esitasid Maapanga pankrotihaldurid kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid see ei saanud kolmapäeval menetlusluba ning seega jõustusid lõplikult maa- ja ringkonnakohtu lahendid.

Endiste pangajuhtide vastu suunatud nõude aluseks oli 1996. aasta lõpus ja 1997. aasta alguses Keluse sõlmitud lepingud Leedu Snoras Pangaga, mille järgi hoiustas Maapank Leedu pangas 27,8 miljonit krooni. Maapank on väitnud, et Kelus sõlmis lepingud Eenmaa korraldusel ja juhatuse väidetavalt võltsitud protokolli kasutades. Kuna maksuvabade firmade võlgu pank Snorasele ei tasunud, võttis Leedu pank Maapanga deposiitarvelt nende laenude katteks 27 797 600 krooni.

2009. aasta alguses üritasid Keluse, Eenmaa ja Hage esindajad taotleda nõude aegumist, kuid kohus polnud sellega päri. Seega jätkas kohus menetlust Maapanga hagis Keluse, Eenmaa ja Hage vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks summas 27,8 miljonit krooni. Samas oli kohtumenetlus Harju maakohtus väga aeganõudev, sest lahendada tuli menetluslikke taotlusi, mille raames tuli teha ka piiriülest õigustööd.

Pärast aastaid kestnud uurimist jõudis Harju maakohus lahendini mullu 22. juunil, kui selgitas põhjalikult, miks tuleb Maapanga hagi Keluse, Eenmaa ja Hage vastu rahuldamata jätta.

Maakohtu kinnitusel ei ole vaidlust selles, et kõnealuste lepingute alusel korraldas Kelus kokku 27 797 600 krooni deponeerimise Snoras Panka. «Panga põhikirja kohaselt on panga eesmärk teenida kasumit ja pank võib teha hoiustamistehinguid. Hageja ei ole väitnud, et märgitud deponeerimislepingud oleks iseenesest olnud Keluse, Eenmaa ning Hage poolne kohustuse rikkumine. Puudus ka vaidlus selle üle, kas Snoras Pangas raha deponeerimine oli kasumlik. Raha investeerimise kasumlikkust kinnitab ka panga tollane valuutaturu diiler ja portfellihaldaja,» märkis maakohus.

Seega ei olnud deposiitlepingute sõlmimine maakohtu hinnangul Keluse poolt kohustuse rikkumine ega ka Eenmaa poolt oma lojaalsuskohustuse ning Hage poolt nõukogu liikmena järelevalve kohustuse ja lojaalsuskohustuse rikkumine.

Samas on Maapank viidanud ka sellele, et väidetav kahju sai tekkida, kuna Maapanga ja Snoras Panga vahel olid sõlmitud käenduslepingud ning kuna kolmandad isikud jäid Snoras Pangale võlgu, siis debiteeriski Leedu pank Maapanga kontosid deponeeritud raha arvelt. Kelus, Eenmaa ja Hage kinnitasid aga kohtus, et pole käenduslepinguid sõlminud. Kui Kelus väitis, et tema allkiri on lepingutele juurde kopeeritud, siis Eenmaa ja Hage kinnitasid, et lepingud on võltsitud, originaallepinguid pole olemas ning neid ei suudetud leida ka nende vastu aastaid tagasi toimunud kriminaalmenetluses.

Maakohus märkis, et vastavat seadusele peab nõude tuvastamiseks olema olema käenduslepingud, millel on poolte omakäeliselt kirjutatud allkirjad. «Väidetavate lepingutele on alla kirjutanud Aleksandr Tšernov ja Ain Kelus. Nii peavad olema olemas, sõltumata sellest, kas lepingud kirjutati alla ühe dokumendi vormistamisena, fakside või kirjavahetuste vahetamise teel, dokumendid, millel oleks nii Aleksandr Tšernovi allkiri kui ka Ain Keluse allkiri. Sellist originaaldokumenti kohtule esitatud ei ole,» märkis maakohus.

Kohtu arvates ei piisa sellise originaaldokumendi olemasolu tõendamiseks Tšernovi ja Snoras Panka esindaja Skiautere kirjalikest ütlustest ja tunnistaja ülekuulamise protokollidest, millede kohaselt oli käenduslepingute sõlmimisest juttu kõigi kolme kostjaga ning et käisid küll läbirääkimised, kuid millal ühines käenduslepingute sõlmimisega Kelus, nemad ei mäleta. Ühtlasi tõi Harju maakohus esile, et ka prokuratuuri esindaja ütluste järgi ei õnnestunud leida kõne all olevate käenduslepingute originaale, politsei- ja piirivalveamet kinnitas aga, et nende valduses seoses kunagise kriminaalmenetlusega neid dokumente samuti pole.

«Kohtul on alus kahelda nende kõigi käenduslepingute koopiate õigsuses, kuivõrd originaaldokumente, sõltumata võetuses tehtud viitest, ei ole tegelikult Eesti kohtule käesolevas tsiviilmenetluses ega ka kostjate suhtes käimas olnud kriminaalmenetluses esitatud,» märkis maakohus.

Kuivõrd hageja kahju põhjustas väidetavatest käenduselepingutest tulenev Snoras Panga poolne hageja raha debiteerimine deposiitkontodelt ja kuna käenduslepingute olemasolu ja kehtivus on tõendamata, siis puudub maakohtu hinnangul ka kahju tekitamist võimaldav tehing. «Sellel põhjusel ei ole üldse tähendust poolte väidetel, kas käendus oli lõppenud või mitte. Samuti ei saa rääkida nende olematute käenduselepingute sõlmimisega kohustuste rikkumisest Keluse poolt, Hage poolt vastava järelvalve ja lojaalsuskohustuse rikkumisest juhatuse üle kontrolli tegemata jätmisega tulenevalt käenduslepingute sõlmimisest ning Eenmaa poolt lojaalsuskohustuse rikkumisest käenduslepingute sõlmimise soodustamisel väidetava protokolli võltsimisega ning käenduslepingutest teatamata jätmisega nõukogule,» märkis kohus kostjaid õigeks mõistes.

Ühtlasi vabastas Harju maakohus otsuse jõustumisel aresti alt kohtualustele kuuluva vara.

Maapank ei leppinud Harju maakohtu lahendiga ja viis vaidluse Tallinna ringkonnakohtusse, mis aga leidis tänavu märtsi keskel, et maakohtu otsus tuleb jätta jõusse ning Maapanga apellatsioonkaebus jäi seega rahuldamata.

Kohus kuulutas Maapanga pankroti välja 1998. aasta augustis.

1999. aasta lõpu seisuga oli Maapanga vastu nõudeid kokku 1,32 miljardit krooni, neist suurim nõue oli riigil - 875 miljonit krooni.