Töötukassa: tublisid noori on palju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nupp tööle» projektist jäi kõlama tõdemus on suur osa töötuid noori ei suuda või ei taha endale tööd leida. Töötukassa teenuste osakonna juhataja Katrin Raadomi sõnul ei ole olukord aga teps mitte nii hull.
Üle Eesti läbi viidud noortele tööotsijatele mõeldud projekti «Nupp tööle» juht Kadri Seeder möönab, et kuni kolmandik noori on väga kehva suhtlusoskusega, teine kolmandik eelistab tööle aktiivset elunautlemist ja valikute paljusust.
«Tahaksin rõhutada, et on selliseid väga tublisid noori, kes otsivad tööd ja mõtlevad oma plaanide peale. Päris nii hull see kindlasti ei ole, et kolmandik et taha tööd leida ja kolmandik ei sobi millekski. Meil on palju noori, kes ilusasti otsivad praktika ja vabatahtliku töö võimalusi, et saada meelepärast ametit,» kommenteeris Raadom.
Loomulikult on palju ka neid, kes ei taha tööd leida, kõik sõltub aga sellest, mida noor oma vaba ajaga peale hakkab. «See ei pruugi tulevase karjääri mõttes tingimata halb olla. On noori, kes teavad, et neil on võimalus minna tööle näiteks Austraaliasse. Nad tahavadki maailma avastada, sest neil ei ole majanduslikku survet tööle minna. Võib-olla lükkavad nad seda edasi kauem, kui oleme harjunud nägema,» märkis Raadom.
Tema sõnul on probleem nendega, kes vabal ajal ei omanda kogemusi vaid tõesti elavad oma virtuaalmaailmas helendava ekraani ees -see neid tõesti edasi ei aita.
Seederi sõnul on paraku aga töötute seas suur osa ka selliseid noori, kes kardavad kodust välja tulla ja kelle jaoks on ka e-kirja kirjutamine tõsine pingutus. Just nende viimaste aktiviseerimine on projekti meeskonna jaoks osutunud tõsiseks väljakutseks.
«Nupp tööle» sihtrühm on aga pigem need, kes ei õpi ega tööta, ehk see kõige keerulisem sihtrühm. Seega on Raadomi sõnul ka mõistetav, et kõik neist noortest ei ole kohe valmist kõikidest võimalustest kinni haarama.
«Kindlasti on palju neid, kes on väga passiivsed, kes tunnevad, et nad ei löö päris elus nii hästi läbi kui oma virtuaalmaailmas. Pigem võiks neile pakkuda veel rohkem sarnaseid võimalusi. See on nende noorte jaoks suur muutus ja tuleb arvestada, et inimesed ei võta muutusi kuigi kiiresti omaks,» arvas Raadom.