/nginx/o/2012/08/08/1259826t1hcdec.jpg)
Üle Eesti läbi viidud noortele tööotsijatele mõeldud projekti «Nupp tööle» juht Kadri Seeder möönab, et kuni kolmandik noori on väga kehva suhtlusoskusega, teine kolmandik eelistab tööle aktiivset elunautlemist ja valikute paljusust.
Projektijuht: töötud noored on suures osas kehva suhtlusoskuse ja madala eneseteadvusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvelaagrite kogemus näitab, et suure osa noorte jaoks ei ole töö puudumine probleem, vaid pigem loomulik olukord, millega paremini või halvemini hakkama saadakse.
Seni Põhja-Eestis Salmistul, Lõuna-Eestis Sännas, Narva külje all Laagnas ja Kesk-Eestis Türi vallas korraldatud laagrite kogemuse põhjal saab öelda, et suurel osal noortest, kes tõesti püüab tööd leida, on sageli madal eneseteadvus ja suhtlemisstiil, mis töömaailmas mingit muljet ei jäta, sõnastas Seeder mitme nädala jooksul kujunenud esmamuljet.
«Suhtumisega «olen nagu olen» mainekate tööandjate juures paraku läbi ei löö, pigem on edukad kandideerijad, kes teavad, kes nad on ja kuidas tööandjale kasulikud saavad olla ning suudavad seda ka paari minuti jooksul veenvalt esitada – just neid oskusi plaanime treenida «Nupp tööle!» tööturukoolitustel, mis algavad sellel nädalal.
«Kui umbes kolmandik noori ei oska suhelda ja paistab silma liigse tagasihoidlikkusega, siis teine kolmandik meieni jõudnud tööotsijatest on sellised, kes on mitmel alal andekad, haaravad kinni erinevatest õppimisvõimalustest ja ei kiirusta enda sidumisega,» rääkis Seeder.
«Nende puhul on pigem küsimus, kas tööandjad suudavad neile piisavalt atraktiivseid pakkumisi teha või meelitavad välismaa töövõimalused nad Eestist minema.»
Kadri Seederi kinnitusel on paraku aga töötute seas suur osa ka selliseid noori, kes kardavad kodust välja tulla ja kelle jaoks on ka e-kirja kirjutamine tõsine pingutus. Just nende viimaste aktiviseerimine on projekti meeskonna jaoks osutunud tõsiseks väljakutseks.
Kõige keerukam on kindlasti noortega, kelle puhul tööpuudus on probleemidest veel kõige leebem ja kes maadlevad lõpetamata põhiharidusega, keeruliste ja teinekord ka vägivaldsete peresuhetega, on pahuksis seadusega või kelle rahaasjad on juba põhjalikult sassis.
Seederi kinnitusel nende seas ka mitmeid, kes on jäänud laagrites silma töökuse, abivalmiduse ja hoolivusega ning sooviga oma elu muuta ja keda ka projekti meeskond aidata püüab.