/nginx/o/2011/05/10/576726t1h4189.jpg)
Äsjavalminud aruandes sisalduvas ELi liikmesriikide olmejäätmekäitluse edetabelis jagab Eesti koos Slovakkiaga 18.–19. kohta.
Eesti on ELi jäätmekäitluse edetabelis viimaste seas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aruandes on 27 liikmesriiki reastatud 18 kriteeriumi järgi, mille hulgas on ringlussevõetud jäätmete üldkogus, jäätmekõrvalduse hind ja ELi õiguse rikkumised. Saadud tulemustabel on osa käimasolevast uuringust, millega liikmesriikidel aidatakse tõhustada jäätmekäitlust.
Eesti puudustena tuuakse aruandes välja probleeme seoses jäätmetekke vältimise meetmete, olmejäätmete taaskasutuse, kõrvaldamise ja ringlussevõtu ning jäätmekogumisteenustega.
Lisaks Eestile on jäätmekäitlust reguleerivaid õigusakte puudulikult rakendatud ka Bulgaarias, Küprosel, Tšehhis, Kreekas, Itaalias, Leedus, Lätis, Maltal, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias.
Austrias, Belgias, Taanis, Saksamaal, Madalmaades ja Rootsis on seevastu ulatuslikud jäätmekogumissüsteemid ja prügilasse läheb vähem kui 5 protsenti jäätmetest. Terves reas liikmesriikides on prügilasse ladestamiselt õnnestunud kiiresti jõuda selle käitlemisviisi peaaegu täieliku vältimiseni.