/nginx/o/2011/07/31/692036t1hcfcb.jpg)
/nginx/o/2012/08/07/1258958t1hf935.jpg)
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhi Andrus Sääliku sõnul ei arvanudki abikäe ulatanud partneritest keegi, et Kreeka probleemid kahe aastaga lahendada suudetakse - aga ka pankrot ei pakuks Kreeka jaoks probleemidele kiiret lahendust.
Rahandusministeerium: pankrot ei ole Kreeka jaoks lahendus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas on Sääliku sõnul Kreeka majandusel seni tehtud reformidest kasu ka juhul, kui Kreeka tõesti euroalalt lahkuma peaks. Et Kreeka abistamine näib kõrvaltvaatajatele ilma lõputa ettevõtmisena, rõhutab Säälik, et tegelikkuses ei saagi oodata, et 30 aasta jooksul riigijuhtimisel tehtud vigu suudetaks korda teha kahe aastaga.
«Kellelgi ei olnudki eksiarvamust, et me saame kahe aastaga kõik asjad korda,» rõhutas ta teisipäevasel pressibriifingul teemat kommenteerides. Kahe aastaga on oluline olnud pigem see, et tehtaks ära konkreetsed kokkulepitud reformid, mille nimel Sääliku sõnul Kreeka aga jätkuvalt ka pingutab.
Ometi ei ole Sääliku sõnul vaatamata tuntud kõnekäänule Kreeka puhul «õudne lõpp» parem kui «lõputu õudus» - pankrot ei oleks hea lahendus.
«See ei ole üldse mitte niisama lihtne,» kommenteeris Säälik stsenaariumi, kus Kreeka lahkuks eurotsoonist, võtaks kasutusele drahmi ning majandus pöörduks tagasi tõusuteele.
Nii rõhutab Säälik, et Kreekat eraldi keegi eurotsoonist lahkuma ei sunni, ehkki ka laene ei olda nõus lõputult juurde andma, kui on näha, et Kreeka kokkulepitud tingimusi ei täida ning planeeritud reforme ellu ei vii. «Siis on see asi juba Kreeka enda kätes,» rõhutas ta.