/nginx/o/2012/08/07/1258504t1h6f07.jpg)
Ernst & Youngi poolt maksuametnike seas läbi viidud siirdehindade küsitluse kohaselt on tegelevate maksuametnike värbamine kasvanud igal pool maailmas ja sagenenud on ka trahvide rakendamine.
Aina enam maksuametnikke ajab taga puukfirmasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on maksuametis kokku 324 maksurevidenti, kellest kuus on spetsialiseerunud üksnes siirdehindadele ehk tehingutele omavahel seotud äriühingute vahel.
«Ka meil liigub aeg-ajalt lugusid puukfirmadest ning meedias imestatakse, miks kellegi kasum on liiga väike või liiga suur. Siirdehinnarevisjoni käigus püüabki maksuamet avastada kasumi kantimist riikide ja äriühingute vahel,» selgitas Ernst & Youngi partner Ranno Tingas. «Eesti maksuameti tähelepanu all on tehingute mahust tulenevalt eelkõige Põhjamaade seotud isikud, samuti vaadatakse huviga tehinguid maksuparadiisidega ning loomulikult Eestist juhitavaid kontserne. Siirdehinna riske avastatakse sageli ka muude maksude kontrollimise käigus. Huvitava faktina võib välja tuua, et Eesti maksuhaldur jälgib äriühingu käitumist veel mõnda aega peale maksurevisjoni lõppemist.»
Ernst & Youngi rahvusvahelisest uuringust selgub, et siirdehinna kontrolli tagajärjel on maksuametnikud hakanud siirdehinna reeglite rikkumise avastamisel üha enam rakendama trahve. «Kuid hoolimata riikide eelarvete puudujäägist jäävad siirdehinnaga seotud trahvid alla 25 protsendi lisandunud maksusummast. Samas Eestis vastupidiselt pigem ei trahvita, kuid maksuintress 0,06 protsenti päevas määratakse alati ja teinekord võib see olla sama suur kui lisanduv maksusumma,» märkis Ranno Tingas.
«Siirdehinna kuritarvitamisega seotud trahvide osakaal kasvab üleüldiselt ja näiteks Soomes rakendati trahve pea kõikidel siirdehinna korrigeerimise juhtudel,» rääkis Ernst & Youngi juhtivkonsultant ja siirdehindade spetsialist Kersti Kull. «Riikides, kus spetsiifiline siirdehinnaga seotud trahv puudub, rakendatakse siirdehinna korrigeerimisel üldist maksutrahvi. Samas näiteks Taanis on oodata lähiajal eraldi regulatsiooni siirdehinnaga seotud trahvide osas.»
Eestis on Kersti Kulli sõnul 90 protsenti kõigist maksukontrollidest lõppenud täiendava maksu määramisega ja kõikidest maksukontrollidest 10 protsenti moodustab siirdehinna kontroll. «Kuigi paljudes riikides on kehtestatud võimalus saada siduv eelotsus siirdehindade osas (sh Leedus alates aastast 2012), mis annab äriühingule täiendava selguse ja kindluse tegevuse korrektsuses, siis Eestis selline võimalus puudub ning äriühingul tuleb piirduda vastava määruse nõuete järgmisega, mis on nähtud ette siirdehindade dokumentatsiooni koostamiseks,» rääkis Kull.
Rahvusvaheliselt kontrollitakse siirdehindasid eelkõige nende äriühingute osas, mis tegutsevad kõrge marginaaliga majandussektorites ning enim kontrollitakse kaupade müügitehingute vastavust turuhindadele. Eesti maksuameti praktikas on aga fookuses teenused, mis moodustavad 50 protsenti kõikidest siirdehinna revisjonidest.
Aasta alguses saatis Eesti maksuamet mitmele ettevõtjale märgukirja 2010. ja 2011. aasta siirdehinna dokumentatsiooni kontrollimise kohta, eesmärgiga selle põhjal hinnata, kas algatada maksukontroll. Maksuameti sõnul hakatakse sarnaseid märgukirju saatma ka nendele äriühingutele, kes ei vasta täiendava siirdehinna dokumentatsiooni koostamise nõuetele, kuid teevad tehinguid seotud isikutega. Eestis olnud ka kohtulahendeid siirdehinna korrigeerimise kohta äriühingute suhtes, kellele ei kehtinud nõue koostada põhjalik siirdehinna dokumentatsioon. Seega peavad kõik äriühingud olema valmis tõendama, et seotud isikute vahelised tehinguid toimuvad turuväärtuses, mitte eesmärgiga optimeerida makse.
Kogu uuring asub siin.