/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/08/06/1257102t1hb06b.jpg)
USA majanduse kasvu vedajaks on kujunemas eksport. Ehkki USA majanduskasv on viimastel kuudel hakanud aeglustuma, võib seal täheldada ka positiivseid nihkeid, mida mõnes harus võib nimetada lausa buumiks.
Ühendriikide majandus ilmutab tervenemise märke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval möödus täpselt aasta ajaloolisest otsusest, mil reitinguagentuur Standard & Poor’s võttis Ameerika Ühendriikide võlakirjadelt AAA tippreitingu ning asendas selle AA+-ga. Paljude USA majanduse suhtes kriitiliste investorite ja analüütikute seisukohad muutusid toona lausa hävitavaks.
Vaid legendaarne investor Warren Buffett oli rahulik ning ütles talle iseloomuliku huumoriga, et Omahas on USA valitsuse krediidireiting jätkuvalt AAA ja kui maailmas oleks olemas AAAA-reiting, siis antaks USA-le ka see. Omaha on nimelt Buffetti kodulinn ning seal asub ka tema juhitav peakorter.
Mis on siis selle aastaga juhtunud? Dollar on 12 kuuga kuuest valuutast koosneva korvi suhtes kallinenud 10 protsenti. USA tuntuim aktsiaindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine on aastaga tõusnud 14 protsenti. Tallinna börsiindeks OMXT on selle ajaga kosunud vaid kuus protsenti, USA võlakirjade hinnad on tõusnud 6,7 protsenti, võrrelduna teiste riikide 6,1-protsendilise hinnatõusuga, kirjutab Bloomberg.
Turvaline investeering
Vaatamata paljusid hirmutavatele rahatrükile ja hiiglaslikule eelarvedefitsiidile on USA investoritele siiski kõige turvalisem investeerimispaik. Tänu sellele langes Ühendriikide kümneaastaste võlakirjade intress 25. juulil rekordmadalale tasemele, 1,379 protsendini.
Ehkki USA majanduskasv on tänavu aeglustunud ning USA keskpanga (Föderaalreservi) juht Ben Bernanke kaalub lähiajal taas majanduse turgutamist, on seis parem kui ülejäänud arenenud riikides.
«USA on liimivabrikus kõige paremini välja nägev hobune,» ütles Bloombergile konsultatsioonifirma IHS peaökonomist Nariman Behravesh. «Meil on omad probleemid, aga ülejäänud arenenud riikidel on veel suuremad mured.»
Eelmise aasta kolmandast kvartalist kuni selle aasta esimeseni kasvas USA majandus keskmiselt 2,5 protsenti, mis on kaks korda kiirem Saksamaa ja viis korda kiirem Prantsusmaa majanduskasvust. Rääkimata siis Itaaliast ja Suurbritanniast, mis on praegu majanduslanguses.
Suurimate tööstusriikide G7 majandustest kosus sel ajal kiiremini ainult Kanada ning 2011. aasta märtsis toimunud maavärina ja tsunami tagajärgedest toibuva Jaapani majandus.
Kriitikute sõnul püsib USA majandus hästi jalul vaid tänu keskpanga tegutsemisele ehk rahatrükile. Osaliselt on see muidugi tõsi, kuid samas on Ühendriikide majanduses märgata teatud nihkeid ning mitmes valdkonnas võib rääkida koguni majandusbuumist.
Õitsele on löönud viimasel ajal kiiresti tõusnud gaasi- ja naftatööstus. Uudne tehnoloogia võimaldab kiltadest ja argilliitidest kätte saada maagaasi ja naftat, mille hankimine varem oli võimatu. Üheks seesuguseks piirkonnaks on Bakkeni naftaväli Põhja-Dakota osariigis.
Veel 1999. aastal polnud selles osariigis ühtegi naftapuurtorni, praegu pumbatakse seal juba pool miljonit barrelit naftat päevas. Naftavälja keskuseks on 16 000 elanikuga Williston, millest läbisõitmiseks kulus veel mõni aastat tagasi viis, nüüd aga juba 20 minutit, kirjutas The Economist.
Detsembris oli Dakota osariigis tööpuudus 3,3 protsenti, võrrelduna 8,2 protsendiga kogu riigis. Kohalik naftakompanii ütles Reutersile, et Põhja-Dakota osariigis on töökohti rohkem kui inimesi.
Eksport kasvumootoriks
Aastatel 1982–2007 oli Ühendriikide majanduskasvu mootoriks peamiselt sisetarbimine, mis ulatus enne finantskriisi koguni 74 protsendini. Nüüdseks on sisenõudluse osa langenud 65 protsendile ja tugevaimaks kasvumootoriks on üsna suure üllatusena muutunud eksport.
Kui president Barack Obama püstitas 2010. aastal eesmärgi kasvatada viie aastaga eksport kahekordseks, siis ütlesid paljud, et seda ei juhtu mitte kunagi, sõnas ajakirjale USA majandusministri kohusetäitja Rebecca Blank. «Tegelikult tähistasime eesmärgi poole verstapostini jõudmist mõne kuu eest,» lisas ta.
Üheks suuremaks ekspordiartikliks on kujunenud teenused, mis annavad 30 protsenti kogu väljaveost. Alates 2007. aasta lõpust on eksport Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel kasvanud 20 protsenti, Ladina-Ameerikasse 51 ja Hiinasse 53 protsenti. Hiina on tõusnud Kanada ja Mehhiko järel USA suuruselt kolmandaks ekspordipartneriks.
Viimase aja märgiks on aga tootmise kolimine või naasmine Ühendriikidesse. The New York Times kirjutas nädalavahetusel pika ja põhjaliku artikli, kuidas Nissan ning teised Jaapani ja Korea, aga ka Euroopa autotootjad toodavad üha rohkem sõidukeid Ühendriikides.
Nissan valmistab USAs üle poole miljoni kergsõiduki, maasturi ja veoauto aastas ning sealsetes tehastes töötab 15 000 inimest. Dechteris asuv Nissani tehas ekspordib mootoreid isegi Jaapanisse. Pärast mitmekordseid ebaõnnestumisi on viimastel aastatel toonud tootmise USAsse Honda, Toyota, Hyundai, BMW, Mercedes-Benz ja hiljuti ka Volkswagen.
«Praegu toodab meil kergesõidukeid 14 ettevõtet – ja see on väga suur hulk,» ütles ajalehele Chicago Reservpanga vanemökonomist Thomas Klier.