:format(webp)/nginx/o/2012/08/06/1256422t1he42d.jpg)
2010. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 6,1 protsenti palgatöötajatest ning 29,2 protsenti ettevõtjatest.
Ettevõtjate suhteline vaesus on viis korda kõrgem kui palgatöötajatel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi püsiv töökoht on peamine vaesusriski vähendav tegur, on ka töötavate inimeste seas neid, kes elavad suhtelises vaesuses. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses 6,1 protsenti palgatöötajatest, selgub Eesti statistika aastaraamatust 2012.
Hõivatute vaesust süvendab väike palk, mis on omakorda seotud madala hariduse ja oskuste tasemega ning ebastabiilsete või osaajaga töökohtadega.
Ka töötamine ettevõtjana suurendab vaesusriski. Ettevõtjate suhtelise vaesuse määr oli 29,2 protsenti – ligi viis korda kõrgem kui palgatöötajatel.
Meeste suhtelise vaesuse määr oli 2010. aastal 17,6 protsenti, naiste omast 0,2 protsendipunkti kõrgem. Üldiselt on naistel suurem oht vaesusesse sattuda kui meestel ja enamikus riikides on naised meestest keskmiselt vaesemad.
Mittetöötavatest inimestest (töötud, pensionärid ja teised mitteaktiivsed) elas 2010. aastal allpool vaesuspiiri 26,8 protsenti. Vaesuse riskitegurite analüüs on näidanud, et tugevaim mõju suhtelisele vaesusele on tööhõivel, mis omakorda sõltub haridusest.
Leibkondadest ohustas vaesus kõige enam üksikvanemaga leibkondi, kellest elas 2010. aastal suhtelises vaesuses 36,3 protsenti. Leibkonna koosseis on samuti üks oluline vaesuse riskitegur. Neid leibkondi, kus on vähem tööealisi liikmeid ja rohkem ülalpeetavaid lapsi, ohustab vaesus enam kui teisi.