Euroopa jageleb hiinlastega Gröönimaa muldmetallide pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu volinik püüab Gröönimaaga sealsete haruldaste muldmetallide osas kokkuleppele jõuda, kuid hiinlased on samade mõtetega juba varem platsis.
Gröönimaa arktilise jää all on peidus haruldased muldmetallid, ilma milleta ei tööta nutitelefonid, tuuleturbiinid ja elektriautod. Euroopa Liidu energia volinik Antonio Tajani hoiatab aga, et nobedad hiinlased on Euroopast selles osas ette jõudnud, vahendab industryweek.com.
Tajani käis Gröönimaal 16 juunil, et pakkuda kaevandamisõiguse vastu tehnoloogilist ja keskkonnaalast oskusteavet.
Hiina president Hu Jintao saabus järgmisel päeval. «Nad juba tegutsevad seal. Nad ostis Briti firma ja panid 2000 hiina kaevurit ametisse,» märkis ta.
Kuigi formaalselt kuulub Gröönimaa Taani alla, jäi ta juba 30 aastat tagasi tänasest Euroopa Liidust välja.
50 000 inimesega Gröönimaa sai raskelt lüüa Islandi panganduskriisis ning vajab seepärast hädasti raha. Samas on Gröönimaa elanikud väga keskkonnateadlikud ning see on Tajani hinnangul Euroopa peamine trump hiinlaste ja teiste konkurentide ees.
Hiina kontrollib täna juba enam kui kolmandikku teadaolevatest haruldaste muldmetallide varudest ning kaitseb neid Euroopa, Jaapani ja USA suureks meelehärmiks eksporttollidega.