/nginx/o/2011/03/01/528787t1h50f3.jpg)
Keskkonnaminister Keit Pentus saatis ministeeriumitele seisukoha kujundamiseks eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada tööstusest pärit saastamist.
Tööstuse põhjustatud saastamine saab ranged raamid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööstusheite seaduse eelnõu paneb paika nõuded, mis esitatakse peamistes tööstusvaldkondades tegutsevatele ettevõtetele, et vähendada ja vältida inimese tervisele negatiivset mõju avaldavat tööstussaastet. Eesmärk on tagada õhku, vette ja pinnasesse juhitava heite vältimise ja kontrollimise, jäätmekäitluse, energia tõhusa kasutamise ja õnnetuste vältimise terviklik käsitlus.
Euroopa Keskkonnabüroo andmetel on Euroopas 52 000 suurt tööstusettevõtet, mille tegevusega kaasneb oluline mõju inimeste tervisele. Büroo hinnangul tuleb Euroopa Liidus sel moel põhjustatud tervisekahju heastamiseks kulutada üle 150 miljardi euro. Pentus selgitas, et Eestis on selliseid suurtootjaid 256.
«Kui teisendaksime Euroopa Keskkonnabüroo andmed Eestile, võiks väita, et meie tööstusettevõtete poolt põhjustatava saastamise mõju inimese tervisele on mõõdetav 800 miljoni euroga. Nende mõjude hulka kuuluvad näiteks ravi nõudvad allergiad, haigused, halvenev töövõime. Saastamist puudutavate nõuete kaasajastamine otsene mõju on see, et suurtootmise läheduses elavatele inimestele toob ettevõtete tehniline täiustamine kaasa elukeskkonna järk-järgulise paranemise, puhtama looduse, õhu ja vee. See tähendab, et senise õigusliku poole tugevdamine on vajalik,» selgitas Pentus.