Pentus: valmisolek kiirgus-hädaolukordadeks on paranenud

Kaur Paves
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keit Pentus
Keit Pentus Foto: Liis Treimann

Eesti on tõhustanud valmisolekut kiirgushädaolukordade lahendamiseks ning nende ennetamiseks on vastu võetud mitu olulist seadusemuudatust.

Eestil on kiirgusohutuse ennetamiseks ja hädaolukordade lahendamiseks vastu võetud riiklik arengukava aastateks 2008-2017. Arengukava rakendusplaani ülevaade näitab, et suurim areng perioodil 2008-2011 puudutab kiirgushädaolukordeks valmisolekut. Selleks võeti vastu hädaolukorra seadus, kinnitati kiirgushädaolukordade lahendamise plaan ja täpsustati asutuste ülesandeid. «Lisaks oleme tähelepanu pööranud ka praktilisele poolele. Eelmisel aastal toimus suur rahvusvaheline ühisõppus, kus mängiti läbi kiirgusohuga seotud olukord,» kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus.

«Kõige tähtsam on ennetustöö erinevatel tasanditel, et hädaolukordi ei tekiks. Nende vältimiseks oleme teinud mitu olulist muudatust kiirgusseaduses. Nii viidi seadusesse sisse muudatus, mis andis võimaluse paremini reguleerida kasutatud tuumkütuse ohutut vedu ning kiirgustegevusloa omajalt nõuda garantiid kiirgusallika ohutustamiseks,» selgitas Pentus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles