Vadak, soja ja hapupiim – mida võtta, mida jätta?

Kaire Tamm, Eve Kivi ja Maret Kaldaru piimajooke degusteerimas. Foto: LAURA OKS/PM/SCANPIX

Eesti poodide piimariiulid on kirjud kui pühademuna – lisaks tavapärasele piimale ja keefirile on seal müügil ka mitu eriskummalist jooki. Mida neist jooks mõnuga ja mida mitte mingil juhul suhu ei võtaks, selgus maitsmise käigus.

Nelja Eesti tootjate tehtud jooki olid nõus proovima Pressikohviku juhataja Maret Kalmaru (59) ning teenindajad Kaire Tamm (34) ja Eve Kivi (36) ehk naised, kes tänu oma tööle täpselt teavad, mis tavalisele tööinimesele maitseb.

Juuretisega sojajook

Esimesena testiti vaarikamaitselist juuretisega sojajooki. «See on nagu kohupiima ja jogurti segu,» arvas teenindaja Eve. Tema kolleeg Kaire aga arvas, et seda julgeks isegi lapsele pakkuda. «Kui kõht on tühi ja ühe pudeli ära jood, siis see on ka söögi eest,» lisas ta. Kohviku juhataja Mareti sõnul tasub aga sojajooke juua, sest see parandab ära piimast rikutud luud ja liigesed. «Kui see nii kallis poleks, siis võiks seda kohvikus pakkuda küll,» arvas ta.

Vadakujook Basic

Järgmisena keerati kork maha Farmi punase apelsini maitselisel vadakujoogil Basic. «Kui ei teaks, millest see tehtud on, siis arvaks, et tegu on mahlaga. Väga hea lõhnaga ja maitseb ka väga hästi,» kiitis Kaire. Palaval suvepäeval oleks see tema arvates külmana ideaalne jook.

«Ma olin tast valel arvamusel. Mõtlesin, et kui on vadakust, siis see ei saa hea olla,» tunnistas Eve. «Ma arvasin, et see on greibimahl,» lisas ta. Kohviku juhataja Mareti sõnul joob ta seda jooki juba aastaid ega jõudnud ära imestada, kuidas ta nooremad kolleegid sellest midagi kuulnud ei ole.

Karamelliseeritud hapupiim

Seejärel valati topsidesse välja vene köögist pärit hapupiimajook rjaženka. «Keefirist kehvem, hapu ja maitsetu. Meenutab pisut maahapupiima. Juua ju võib, aga ise ei ostaks,» kõlasid esimesed hinnangud. «Etiketil on kirjas, et on karamelliseeritud, aga siin ei ole karamelli lõhna ega maitset,» avastas pakendit uurinud Eve.

Kohviku juhataja Maret, kes on ehedat rjaženkat Peterburis palju joonud, maitses kodumaist varianti ning tunnistas: «Ega ta nüüd halb ka ei ole, aga tal pole seda õiget sametist konsistentsi.» Tema sõnul on Eestis müügil ka Leedus tehtud variant, mis on rasvasem ja maitseb ka paremini. Farmi oma on tema sõnul kuidagi hapu maitsega Leedu rjaženakaga võrreldes. «Farmi variant on kehv, äkki nad ei oska seda õigesti teha?» tõdes ta.

Gaseeritud hapupiim

Viimasena hakati proovima Airani. Jooki, mida mõned kiidavad ja mis teistele ei maitse üldse.
«Ma olen suur hapupiimajookide sõber ja kui see müügile tuli, siis ostsin, aga see on jube,» tunnistas Eve. Tema sõnul meenutab Airan maahapupiima peale tulevat vedelikku. «Õudne,» oli Kaire esimene ja ainus sõna pärast Airani maitsmist. Tema maitsmine piirdus ühe sõõmuga. Ta kinnitas, et vabatahtlikult ta seda ei ostaks.

«Võhikutele ei saa seda pakkuda,» arvas kohviku juhataja Maret, kes on staažikas Airani jooja. Ta teadis öelda, et tegu on väga tervisliku joogiga ning eriti kasulik pidi see meestele olema. «See on maitse asi, aga minule meeldib,» kinnitas ta.

Parimaks joogiks pidasid Pressikohviku naised vadakujooki Basic, kiita sai ka juuretisega sojajogurt. Rjaženka tunnistati küll joodavaks, aga Farmi varianti ise ostma ei hakkaks keegi testijatest.

Vaieldamatult kõige enam tekitas elevust Airan. Eve ja Kaire kinnitasid, et nemad Airani ei joo. Maret aga sõnas, et on seda aastaid joonud ja tellib seda ka edaspidi. «Pealegi on see väga tervislik,» toonitas ta.