Elanike kultuuritarbimine on hakanud taastuma

Kinosaal. Foto: Toomas Huik

Kui aastatel 2009−2010 Eesti kultuuriasutustes käivate 20−64-aastaste elanike hulk võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga vähenes, siis 2011. aastal hakkas see taas suurenema, kirjutati statistikaameti blogis.

Kui kriisiaastatel muutus kõige populaarsemaks kultuuriasutuseks muuseum, kus käis 59 protsenti 20−64-aastastest elanikest, siis 2011. aastal said oma koha tagasi elava esituse kunstid ehk teatri-, ooperi- ja tantsuetendused ning kontserdid.

Statistikaameti andmetel käis mullu 37 protsenti inimestest vaatamas spordivõistlusi, 52 protsenti kinos, 59 protsenti muuseumis või kunstinäitusel ja 64 protsenti teatris, ooperis, tantsuetendusel või kontserdil.

Kõige paremini on läinud muuseumidel, sest muuseumiskäijate hulk kasvas ka kriisi ajal.

Kui võrrelda 2011. aasta muuseumiskäijate hulka 2009.−2010. aasta omaga, siis üldine tase on jäänud samaks ja rohkem see kasvanud ei ole.

Veidi on aga suurenenud muuseumis käivate meeste ja noorte osatähtsus.

Kinoskäivate inimeste arv, mis vahepeal vähenes 3 protsendipunkti, on võrreldes kriisieelse ajaga kasvanud koguni 11 protsendipunkti.

Spordivõistlustel käis 2009.–2010. aastal 6 protsendipunkti vähem inimesi kui 2007. aastal, kuid 2011. aastal kasvas nende hulk tagasi kriisieelsele tasemele.

Kõige enam vähenes majanduskriisi ajal nende inimeste osatähtsus, kes käisid teatris, ooperis, tantsuetendustel või kontsertidel.

Aastatel 2009−2010 oli neid koguni 22 protsendipunkti vähem kui kaks aastat varem. 2011. aastal aga suurenes nende osatähtsus taas.

Kuigi neid inimesi oli mullu endiselt 4 protsendipunkti vähem kui 2007. aastal, on see siiski selge märk sellest, et elanikel on toidukulutuste kõrval üha enam võimalusi kulutada ka kultuurile ja meelelahutusele.

2011. aastal oli Euroopa kultuuripealinn Tallinn. See oli kahtlemata üks põhjusi, miks kultuuri­asutused ja -sündmused pälvisid enam tähelepanu ja inimesi.