/nginx/o/2012/08/02/1248400t1hc544.jpg)
New Yorgi börsil tekkisid eile taas suuremat sorti tõrked kui peaaegu 150 aktsiaga hakkasid toimuma ebaharilikud hinnaliikumised, mis tekitasid kauplejate hulgas segadust ning õõnestas usaldust finantsturgude vastu.
New Yorgi börsil läksid arvutid jälle lolliks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohe kui USA aktsiaturud avanesid hakkasid paljudel aktsiate hinnad tegema ebaharilikke hinnaliikumise ning ebaharikult suured olid samuti kauplemismahud. Enamik neist ettevõtetest, olid pisikesed, aga oli ka suurte ettevõtete aktsiaid nagu legendaarsele investori Warren Buffett’i juhitav Berkshire Hathaway, tööstuskonglomeraat General Electric, Bank of America, ravimitööstusgigant Pfizer, keemiatööstushiid Du Pont kirjutab The Wall Street Journal.
Suuri hinnaliikumisi tegi ka Sillamäe muldmetallide tehase omanik Molycorp, mille aktsia hind kukkus 15,7 protsenti 14,35 dollarini ning taastus siis 17,60 dollaril.
Majanduslehe sõnul oli segaduse põhjustajaks maaklerfirma Knight Capital, mille arvutiprogrammides tekkis viga ning see hakkas saatma korraga välja topelt ostu-ja müügiordereid ning mis põhjustas ebaharilikult suuri müügimahtusid.
«See on järjekordseks näiteks selle kohta, mida arvutid võivad aktsiaturgudel korda saata,» ütles tehnoloogiafirma Wizzard Software investorsuhetega tegeleva ettevõtte juht Arthur Batson.
Knight Capitali aktsia hind kukkus 33 protsenti, aktsia kauplemismaht, 63 miljonit aktsiat oli kõigi aegade suurim, kirjutas Bloomberg.
USA aktsiaturgudel on viimastel aastatel muutunud üha suuremaks ülikiire välkkauplemise, nimetatakse ka algoritmkauplemise milles ülikiired arvutid teevad kümneid tuhandeid tehinguid sekundis, osakaal. New Yorgi börsil ja Nasdaqil annab välkkauplemine üle poole börside tehingumahtudest. Selle osatähtsus kasvab kiiresti ka Aasia ja Euroopa börsidel.
Paraku on välkkauplemine kaasa toonud ka ootamatuid tõrkeid. Neist tuntuim oli 2010. aasta 6. mail, mil Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus mõne minutiga 10 protsenti, et seejärel endisele tasemele tagasi tõusta.
Börsi toonast päevasisest kukkumist hakati nimetama välkkrahhiks (flash crash). Väiksemas mahus arvutiprogrammide tõrkeid on toimunud ka hiljem.