Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Gruusia – veini häll

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tööline Gruusias Sabue külas veiniteoks  viinamarju hooldamas.
Tööline Gruusias Sabue külas veiniteoks viinamarju hooldamas. Foto: SCANPIX

Veinitegemine on iidne Ida-Gruusia kunst. Nii iidne, et Gruusia väidab: Alazani org on koht, kus inimene umbes kaheksa tuhat aastat tagasi esmakordselt viinamarjadest selle märjukese välja võlus.

Tol ajal rüübanud prantslased alles mudast vett.

Veinid olid väga kuulsad. Ühe neist mainis nimepidi ära Homeros ise.

Tänastel turgudel Gruusia veinide turundus nii kergelt ei käi. Plaan? Kanda igale pudelile kiri: «Gruusia – veini häll».

Brüssel on kampaaniale oma õnnistuse andnud.

Euroametnikud, kes sääraste asjade eest vastutavad, võtsid kaubamärgi «veini häll» ära Briti firmalt, mis seda siiani kasutas – ja omistasid selle Gruusiale eksklusiivseks kasutuseks Euroopa Liidus.

Eks aeg anna arutust, mis sellest kõigest saab.

Loomulikult on rikka pärandi rõhutamine loogiline lähenemine, kui ihkad konkurentsitihedal turul silma paista.

Iseasi, millega häll tarbija hinges seostub. Mõne mõttelend võib minna pigem titadele, kui Alazani oru ajaloole.

See lööklause tahab laagerdumist.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Märksõnad

Tagasi üles