Riigikohus andis üleliigse laovaru asjaosalistele aega septembrini

Põlva Piima kontserni kuulunud AS Pimix oli lattu varunud 550 tonni lubatust rohkem võid. Foto: Margus Ansu

Riigikohtu halduskolleegium andis kolmapäeval üleliigse laovaru asjaosalistele ehk ASile Pimix ning maksu- ja tolliametile täiendavate dokumentide ja taotluste esitamiseks aega 10. septembrini.

Pimix on vaidlustanud oma kaebusega maksu- ja tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 2007. aasta 29. märtsil tehtud otsus-maksuteate ja põllumajandusministri 2004. aasta 29. oktoobri käskkirja, mille alusel ettevõttelt nõutakse 16 318 500 krooni trahvi.

Kolleegium taotles mullu 17. märtsi määrusega asjas Euroopa Kohtult eelotsust, millega soovis Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Komisjoni määruse tõlgendamist. Samal määrusega peatas riigikohus asja menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni.

Euroopa Kohus kuulutas Pimixi positsiooni põhimõtteliselt toetava otsuse avalikul kohtuistungil tänavu 12. juulil. Kuna otsus on kuulutamise päevast siduv, tuleb riigikohtu hinnangul menetlust üleliigse laovaru asjas uuendada. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi, selgub riigikohtunike Tõnu Antoni, Jüri Põllu ja Harri Salmanni antud määrusest.

Valitsus peaks kabinetiistungil järgmisi samme üleliigse laovaru kohtuasjas arutama augustis.

Üleliigse laovaru vaidlus tekkis, kui põllumajandusministeeriumi ja maksu- ja tolliamet määrasid peamiselt piimapulbrit vahendanud ASile Pimix üleliigse laovaru tasu.

Vaidluse sisuks üleliigse laovaru teemal on see, kas riik saab ettevõtetelt üleliigse laovaru eest tasu koguda, kui vastavat Euroopa Liidu (EL) akti polnud Eesti ELiga liitumise hetkel eesti keeles Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.

Euroopa Kohus on varem otsustanud, et õigusakti ei või isikute vastu kasutada, kui see pole vastavas riigikeeles avaldatud. Samas pole Eesti kohtusüsteemis selgeks vaieldud, kas vastav akt üldse pidi olema eesti keeles ELi laienemise hetkeks või oli oluline selle olemasolu laovarudele tasude määramise ajaks.

Eesti alama astme kohtutes on osas asjades seni aastatepikkuse vaidluse järel jõutud tulemuseni, et ettevõtetelt ei saa üleliigse laovaru tasu ehk niinimetatud suhkrutrahvi sisse nõuda, kuna seda reguleeriv seadus on vastuolus ELi õiguse ja Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Maksu objekti ja määra kehtestavaid ELi õigusakte ei olnud ametlikus korras eesti keeles avaldatud 2004. aasta 1. mail, mil Eesti liitus ühendusega. Sama kuupäeva seisuga arvutas riik ettevõtjate üleliigse laovaru suuruse.

Üleliigse laovaru vaidlus käib juba aastaid paarikümne ettevõttega ja summa küündib ligi 400 miljoni kroonini.