/nginx/o/2008/04/17/33797t1h0bb1.jpg)
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi eestvedamisel oli täna Toompeal parlamentaarne kuulamine asjaomaste asutuste esindajate osavõtul metsatööstuse konkurentsivõimest seoses metsaveokite tonnaažiga.
Majanduskomisjonis käsitleti metsavedudega seotud probleeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käsitletav teema on tähtis, sest mets on Eesti oluline ekspordiartikkel, vahendas riigikogu pressiesindaja.
Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuse liige Ott Otsmann selgitas, et olla konkurentsivõimeline Eestist eksporditavate puittoodetega, peab toodete omahind
olema turgudele sobiv. Otsmann rõhutas, et sisemaa transpordikulul on oluline osa
toodete omahinnas.
«Sõltuvalt toodete vääristusastmest ja veokaugusest, hinnanguliselt 5-20 protsenti moodustab toodete hindadest sisemaine transpordikulu,» väitis ta. Otsmanni sõnul on Eestis kehtestatud 40 tonnine autorongi täismassi piirang.
Naaberriikides Soomes ja Rootsis, kes on meie konkurendid, on vastav piirang 60 tonni. Samas on teljekoormuse piirangud meil sarnased - 10 tonni. 40 tonnine autorongi täismassi piirang on mõistlik 3-4 teljeliste veokite korral.
Metsaveokitel on aga 6-7 telge. Otsmann märkis, et Eesti metsasektoris võiks täismassi piirangu tõstmisel 60 tonnini säästa hinnanguliselt ligi 1 miljard krooni.
«Siia on arvestatud veokulude vähenemine, mis tuleneb väikesemast vajalikust veosooritustest ja läbitud sõidukilomeetritest sama hulga kauba teisaldamiseks. See kõik aitaks meil tulla toime karmis majanduslikus konkurentsis ja oma tooteid müüa ning kasutada kodumaist metsaressurssi efektiivselt,» märkis Eesti Metsatööstuse Liidu esindaja.
Maanteeameti juht Koit Tsefels rõhutas, et Eesti teed ja sillad ei ole erinevalt põhjanaabritest Soomes ja Rootsis projekteeritud ega ehitatud sarnaselt, et taluda
suuremaid koormusi ja pikemaid autoronge.
Tsefelsi sõnul on meie võimalused antud probleemi lahendamisel jätkata vedu talveperioodil erilubadega 52 tonniliste vedudega, valida olemasoleva teedevõrgu andmete põhjal võimalikud marsruudid ja teha majanduslik analüüs – missugused on kulutused teekatete ja sildade tugevdamisele ja - kas kulude tegemine on majanduslikult põhjendatud.
Mõttevahetuse käigus arutati nimetatud probleemiga seotud erinevaid aspekte alates teede ja sildade kandevõimest ja lõpetades liiklusohutusega.
Majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas märkis, et täna arutatav teema on olnud aktuaalne juba mõnda aega. See on üles kerkinud tervel real majanduskomisjoni korraldatud väljasõiduistungitel ja kohtumistel.
«Arutelu näitas, et probleemidele tuleb leida tasakaalustatud lahendus, mis arvestab nii majanduslikku efekti kui ka teede seisukorda. Paindlik tegutsemine viib antud probleemide lahendamisel edasi,» ütles Klaas.