Pangad suruvad laenuvõtjale peale oma kindlustusseltsi

Autot liisides tuleks kindlasti vaadata mitmete kindlustusfirmade pakkumisi. Foto: Mihkel Maripuu

Pangad jätavad kliendile mulje, et nende soovitatud kindlustuspakkumisega nõustumine on ainus võimalus laenu saada.
 

Kuigi teenuste pakendamine on keelatud ja pangad seda avalikult ka ei tee, siis Postimehe käsutuses olev uuring näitab, et kõik suuremad pangad jätkavad klientidele varjatult enda valitud kindlustusseltsi pähe määrimist.

Autot liisides või eluasemelaenu võttes on kohustuslik laenuga soetatav vara ka kindlustada. Postimehe eelmise nädala testost Swedbankis näitas, et pank küll küsis autoliisingu taotlust esitades, kas ostja soovib peale liisingumakse pakkumise ka kindlustuspakkumist, kuid ei ütle, et seda võib küsida ka teistelt kindlustusseltsidelt peale Swedbanki oma.

Testostu teinud Postimehe ajakirjanik märkis, et soovib kaskokindlustuse pakkumust. Seejärel saatis Swedbank pakkumuse, kus oli peale autoliisingu kuumakse ja intressimäära pakkumuse ka pakkumus nii kasko- kui ka liikluskindlustuse jaoks. Mõlemat teenust pakub Swedbanki tütarfirma Swedbank P&C Insurance AS.

Vahemärkusena olgu öeldud, et tegu on ülitulusa kindlustusfirmaga, mis loomise järel väga kiiresti turuosa kasvatas just neis kindlustusäri harudes, mis pakuvad nii eluaseme- kui ka kaskokindlustust. Pole kahtlustki, et see on sündinud panga laenutegevuse toel.

Nii tarbijakaitse kui ka majandusministeeriumi ametnike hinnangul oleks pank pidanud aga liisingupakkumust tehes ütlema kliendile, et kindlustustingimusi võib küsida ka teistelt kindlustusfirmadelt. Vaikimisi Swedbanki kindlustusseltsi nimel tehtud pakkumus jätab aga laenuvõtjale kergesti mulje, et see on ainus võimalus pangalt laenu saada.
Majandusministeeriumi tehtud uuring näitab, et sellist taktikat kasutavad ka teised suuremad liisingupakkujad: SEB, Nordea, Sampo/Danske ja DNB.

Nii näiteks valis SEB hiljuti oma kindlustuspartneriks seni väga väikese turuosaga firma RSA. Pärast riigi teise panga ametlikuks partneriks saamist hakkas pisikese kindlustusfirma turuosa kiiresti kasvama, ulatudes praegu juba kümnendikuni turust ja kasvades ilmselt lähiaastail veelgi.

Postimehe testostu käigus saadud Swedbanki kindlustusseltsi pakkumust vastu võttes oleks autoostja kaotanud aastas 73 eurot. Väikeauto kaskokindlustus oleks Salvas ja Seesamis olnud aastas 238 eurot, aga Swedbank pakkus oma kindlustusseltsi kaudu 312-eurost aastamakset.

Uuringu järeldused ütlevadki seda, et pankurid jätavad ostjatele mulje, et panga soovitatud kindlustuspakkumisega nõustumine on ainus võimalus positiivset laenuotsust saada. Ega ka Swedbank ei oleks Postimehe testostjal keelanud võtta konkureerivaid kindlustuspakkumusi, kuid seda oleks inimene pidanud ise teadma ja ise nõudma.

«Meie kliendid on teadlikud, et aktsepteerime kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusseltse,» selgitas Swedbanki autoliisingu osakonna juhataja Tarmo Ulla. SEB pressiesindaja Silver Vohu ütles, et mitte kuidagi ei ole piiratud nende klientide võimalus kindlustada oma vara mõne teise seltsi juures kui SEB vahendatud RSA.

Pangateenuste avalik ja varjatud pakendamine on olnud aastaid Eesti finantssektori probleemiks, kuid jõulisi samme pole suudetud selle ohjeldamiseks ette võtta. Pigem on pankade käitumine olnud kui kuum kartul, mida on veeretanud ühelt hoovilt teisele nii tarbijakaitseamet kui ka finantsjärelevalve: pole meie asi reguleerida, seadus peaks täpsem olema, kõlavad vabandused, ning pangad saavad jätkata klientide lüpsmist.

Ka Postimehe käsutuses olev uuring tehti juba mitu kuud tagasi, kuid tarbijakaitseamet ega ka majandusministeerium pole selle järeldusi siiani soostunud avalikustama. Postimehe käes on vaid üks osa sellest uuringust.

Uuringu jaoks tehtud test­ostude detailsed intervjuud, kus selgub, et mõni pank on ka otsesõnu keelanud kliendil konkureerivaid kindlustuspakkumisi võtmast, pole seni avalikud. Seda põhjusel, et mõjukate pankadega eelistatakse vaikselt asju ajada. Avalikku näpuviibutamist ja häbistamist eelistavad riigiasutused vältida.

Majandusministeeriumi palgatud uuringufirma TNS Emori küsitlejad tegid mullu sügisel 16 testostu, matkides lepingueelseid läbirääkimisi viies suuremas liisingut pakkuvas firmas. Samuti vaatlesid nad firmade dokumente kirjutuslaua uuringuna.

Lisaks sellele, et klienti suunatakse kindla kindlustusfirma poole, selgus uuringuga, et klient kuhjatakse küll üle lepingutingimuste ja muude dokumentidega või vastavate materjalide linkidega internetis, kuid nende sisu inimesele ei selgitata. Formaalselt on info olemas, aga pangad ei hoolitse selle eest, et inimene ka sisuliselt aru saaks.

Uuring kinnitas senist infot, et pankadel on kindlad kindlustusfirmad: Swedbankil – Swedbank P&C Insurance, SEB-l– RSA Kindlustus, DNB-l – DNB Kindlustusmaakler, Sampol – IIZI Kindlustusmaakler, Nordeal – IIZI Kindlustusmaakler või muu automüüjate valitud vahendaja.

Uurijad leidsid, et mõnel juhul jagab pank isegi infot, et kindlustus tuleb sõlmida konkreetse vahendaja kaudu. Näiteks Sampo nõuab IIZI kindlustusmaakleri kasutamist. Teine võimalus on, et suunatakse kindla seltsi poole. SEB suunab RSA poole ja DNB kasutama Norra seltsi Gjendsidige.
Uuring tuvastas, et pankade müügivõtted on väga professionaalsed. Inimesed ei tunne, et neid mõjutatakse. Nii valibki inimene sageli panga soovitud kindlustusandja.

Tarbijakaitse järeldused
1. Mõned pangad kasutavad ebaausaid võtteid kindlustustoodete müügil. Ükski pank ei teavita klienti sellest, et võib küsida ka konkureerivaid
pakkumusi kindlustuslepingule
2. Pangad ei jaga õigel ajal kliendile tarbijakrediidi
infolehte. Vastutustundliku laenamisega pole kooskõlas, kui teabeleht esitatakse alles lepingu
sõlmimisel
3. Pangad tutvustavad lepingutingimusi väga
pealiskaudselt ega selgita välja tarbija
kindlustushuvi
4. Lepingute tüüptingimusi on veebis keeruline leida
5. Klientidel on keeruline või võimatu keelduda
isikuandmete edastamisest kolmandatele isikutele

Kommentaarid

Silver Kuus
Nordea Liisingu juhatuse esimees

Uuringus viidatud puudujäägid on Nordea Liisingul sisuliselt olematud. Pakume liisingvarade kindlustamiseks tarbijatele kahte võimalust: kas tarbija sõlmib ise otse kindlustuslepingud kindlustusseltsidega või valib tarbija meie vahendatavast laiast valikust endale sobivaima pakkumise.
Nordea Liising pakub laia valikut sõidukite liiklus- ja kaskokindlustuslepinguid Iizi grupi kuuluva Insurance Broker Service OÜ vahendusel. Kliendikommunikatsioonis mainitakse ja ka liisingpakkumisel on välja toodud, et tarbijal on vaba valik kindlustuslepingute sõlmimise meetodi osas. Liising­ettevõte ei sunni mingilgi moel sõlmima liisingvaraga seotud kindlustuslepinguid vaid liisingfirma vahendusel.

Nordea Liising küsib iga eraisikust tarbija käest liisingtaotluse allkirjastamisprotsessis kirjaliku loa isikuandmete töötlemiseks. Eraisikute isikuandmeid töötleme eranditult vaid hädapäraste toimingute tarbeks.

Euroopa tarbija­krediidi standardinfo teabelehe esitame kahel korral: esmakordselt liisingpakkumist tehes ja teistkordselt liisinglepingu allkirjastamisel. Klientidel on võimalik õigel ajal tutvuda tehingukirjeldusega ja tehingu kõigi reaalsete kuludega. 

Silver Vohu
SEB pressiesindaja

SEB Liising vahendab oma klientidele lepingupartneri RSA kindlustust, samas ei ole kuidagi piiratud kliendi võimalus kindlustada oma vara mõne teise kindlustusseltsi juures. Tarbijakaitse tagasisidest SEB-le selgus, et uuringu käigus selgitasid SEB töötajad klientidele nende valikuvabadust.
Iga klient saab enne tarbijakrediidi lepingu sõlmimist teabelehe, toodete ja teenuste tingimused on kodulehel.

Jaan Liitmäe
DNB Liisingu tegevjuht

DNB Liising pakub oma klientidele võimalust kindlustada oma liisingvara DNB Kindlustusmaakleri vahendusel, kes vahendab enamikku Eestis tegutsevaid kindlustusseltse. See tagab kliendile võimaluse valida erinevate seltside vahel talle sobiv kindlustuspakkumine ehk kliendil on olemas võimalus valida erinevate kindlustusseltside vahel.

Tarbijakrediidi teabelehe edastamise nõuet DNB Liising täidab.  Lepingute tüüptingimused on DNB Liisingu veebilehel ning nende leidmine ei tohiks olla keeruline, kuid vajadusel aitame klientidel infot leida. 

Kairi Koha
Sampo Panga krediidivaldkonna juht

Danske Banki Eesti filiaali kliendil on õigus teha kindlustus tema enda valitud kindlustusandja juures eeldusel, et valitu on panga poolt aktsepteeritud. Praegu aktsepteerime kümmet kindlustusseltsi.
Euroopa tarbija­krediidi standardinfo teabelehe väljastame siis, kui pank on teinud positiivse laenuotsuse. 

Tarmo Ulla
Swedbanki autoliisingu ja järelmaksu osakonna juhataja

Antud uuringu läbiviimisel selgus, et Swed­bank täidab kõiki tingimusi korrektselt. Meie kliendid on teadlikud, et aktsepteerime kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusseltse ja samuti väljastame klientidele teabelehti vastavalt seadustele.