Infomaja viis korrust: teadmised asuvad pööningul

Foto: Erakogu

Informatsioonil on alati oma struktuur.  Seetõttu on infotehnoloogiast harjumuspärane mõelda, et see on korrapärane, süsteemne ning kindla arhitektuuriga, kirjutab Infovara ärianalüüsi juhtivkonsultant Andres Kukke ettevõtte ajaveebis. 

Aga millise ülesehitusega peaks siis olema üks korralik infotehnoloogiline lahendus? Kui seda kujutada majana, siis mitu korrust peaks tal olema?

Scott Klososky toob oma viimases raamatus «The Velocity Manifesto» (tõlkes „Kiiruse manifest“) välja vaate, milline peaks olema ettevõtte infotehnoloogiline lahendus. Ta jagab selle viieks kihiks. «Infotehnoloogilise maja» vundamendiks on kommunikatsiooni kiht ehk andmesidevõrk, sellel järgneb riistvara kiht, millele omakorda järgneb andmebaaside kiht. Neljanda kihina on rakendused ehk kõikvõimalikud erinevad tarkvarad ning viimase, viienda kihina toob Klososky välja ärianalüüsi ehk juhtimisinfo kihi. 

Autor peab viimast ehk juhtimisinfo korrust väärtuse poolest kõige olulisemaks. Tema sõnul juurutatakse kõige ülemises kihis ärivajadustele kohandatud juhtimise töölauad koos vajaliku tarkvaraga, mis annab olulist ning sisulist tagasisidet, kuidas ettevõttel läheb ja mida tuleks korrigeerida. Teadmised, mis seni on hajutatult või osakonniti ettevõtte töötajate peades, kantakse üle juhtimisinfo tasandile, andes olulise tõuke ettevõtte arengule.

Juhtimisinfo kui ettevõtte kalleim vara

Klososky olulisemad mõtted, mida peaks viie infokihi loomisel arvestama:
 

• Juhtimisinfo, kui potentsiaalselt ettevõtte kalleima vara areng peaks olema ettevõtte kõrgeimate prioriteetide hulgas.

• Juhtimisinfoga töötamine on eraldiseisev protsess, mis ei toimi iseenesest. Näiteks majandustarkvarast saadavad aruanded ei rahulda juhtimisinfo vajadusi. Majandustarkvara ei täida ega peagi täitma juhtimisinfo vajadusi, kuna ta asub hoopis teisel korrusel, rakenduste kihis ning tema eesmärgiks on suhtlus andmebaasidega, mitte dünaamilise juhtimiseks vajaliku info tootmine. 

• Käsitsi andmete analüüsimine stiilis «majandustarkvara - Excel – PowerPoint», pole efektiivne juhtimisinfo lahendus, kuna ka see asub samuti „arvutiprogrammide“ korrusel ja on reeglina individuaalne, numbritele tähenduse andmine toimub ainult paari analüütiku poolt ning see ei aita kaasa ettevõtteüleste teadmiste kasvule.

• Juhtimisinfo, kui «ülemise korruse» saab hästi toimima siis, kui eelnevad tasandid on valmis – on toimiv võrk, arvutid, majandustarkvara, sest juhtimisinfo kiht vajab sisendina eelmistes kihtides tekkinud andmeid.

Harjumus infot hoida, kuid mitte kasutada
Lugedes raamatu järelsõna ja kommentaare on selge, et sedalaadi teadmised on vajalikud just juhtidele, kes üldjuhul IT-valdkonda detailideni ei tunne. Ärijuhtidele annab see väga hea ülevaade, kuidas edukad ettevõtted on ettevõttes tekkinud andmebaasid enda heaks tööle pannud. Suheldes ettevõtte juhtidega on minulgi jäänud mulje, et andmebaasides oleva info olulisusest ja prioriteetsusest on juhtidel reeglina arusaam olemas, kuid sellele arusaamisele järgnevad tegevused on seotud pigem info hoidmise ja turvamisega, mitte selle töötluse ega kasutamisega. Ehk meil on olemas harjumus andmeid arhiveerida ja kaitsta, kuid neid otsustamisel mitte kasutada, sest andmed on kolmanda korruse andmebaasides peidus ja nende kättesaamine tülikas. See oleks nagu ehitada omale maja, kaitsta see kõrge taraga, kuid ise sinna elama mitte asuda.

Helikopterivaate vajadus
Teine teema, mida Klososky rõhutab seoses juhtimisinfoga, on meie vajadus saada ülevaatlik, kõiki valdkondi hõlmav helikopteri vaade oma ettevõttest. Sellist ülevaadet võimaldab ainult viies kiht, mis võtab kokku alumistel korrustel pesitseva info, esitab selle automatiseeritult ja ülevaatlikult. Näitena võib tuua Google Analytic’i töövahendi, mis kuulub samuti infotehnoloogia viiendasse kihti. See annab ülevaate veebilehe külastatavusest, näitab külastajate liikumist, toob välja enimloetud artiklid, samuti lehed, millelt on enim lahkujaid, jne. Miks ei võiks oma ettevõtte kohta sama ülevaatlik rakendus olla? Ettevõttes on aga tihti paremal juhul olemas mõni Exceli fail, kuhu üldnumbrid kokku korjatakse. See on aga pelgalt neljanda ehk tarkvara kihi lahendus ega ole piisav efektiivse juhtimisinfo tootmiseks, kuna ei tööta iseseisvalt ning vajab inimese sekkumist. Kas te kujutaksite ette olukorda, kui lennuki kapten selleks, et teada saada kui kaugele lennuk olemasoleva kütusega veel lennata saab, peab kellelgi laskma andmed Excelisse toksida ja siis endale saata? Ega vist.

Seega vajab juhtimisinfo tasand väljaehitamist ja vastavat tarkvara, et see töötaks iseseisvalt ning oleks sõltumatu inimeste tegevusest. Kasu, mida viie kihi väljaarendamine annab, võiks kokku võtta ühe meie kliendi sõnadega «Ma tagantjärgi kohe imestan, kuidas me enne seda üldse hakkama saime!»