/nginx/o/2012/07/30/1244336t1haba4.jpg)
Välismaised firmad, kes Eestis suuremaid töid teevad, võtavad siia reeglina kaasa ka oma töötajad. Esiteks on neil nii lihtsam asju ajada ja teiseks ei pruugi siin vajalike oskustega inimesi lihtsalt jätkuda.
Välisfirmad tulevad Eestisse oma töötajatega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iru elektrijaama jäätmeenergiaploki ehitusel on peatöövõtjaks Prantsuse ettevõte CNIM. Kuna nad rajavad sarnaseid jaamu mitmes riigis, kasutatakse kõikjal ka sama meeskonda.
CNIM on n-ö peatöövõtja, alltöövõtjaid on aga kümneid erinevaid – Saksamaalt, Austriast ja Poolast. Kokku töötab Iru jaama ehitusel 200 inimest, neist pooled on pärit Eestist ja pooled kaugemalt.
«Näiteks katla montaaž elektrijaamades on väga spetsiifiline töö,» selgitas Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam. «Sellist tööjõudu on maailmas väga vähe ja samad meeskonnad käivad neid tegemas üle maailma. Samad poolakad käisid seda tegemas ka Kasahstanis ja Inglismaal.»
«Samas ei ole seal tööl aga ainult poolakad,» täpsustas Heinam. «Kuna elektrijaama seadmetest suur osa toodetakse väga erinevates riikides, kuni Marokoni välja, käivad neid paigaldamas nende tehaste inimesed. Praegu on platsil palju prantslasi ja sakslasi.»
«Küsimus on selles, et niisugust põletustehast Baltimaades praegu ei ole,» tõdes Heinam. «Selge on see, et me ise jalgratast leiutama ei hakka ja võtame ettevõtte, kes on juba kümneid põletustehaseid ehitanud. Seepärast me nii kogenud ettevõtte välja valisimegi.» 105 miljonit eurot maksev jaam peaks valmima aasta pärast.
Eesti Raudteel on plaanis järgmise aasta lõpuks korda teha Tallinnast lääne poole jäävate liinide kontaktvõrgud – uute elektrirongide tulekuga loodab ettevõte rongiliiklust populaarsemaks muuta. Raudtee kontaktvõrku uuendab Tšehhi firma Elektrizace železnic Praha a.s.
Tšehhe on raudteel korraga tööl 15–20, nende kõrval ka mõned eestimaalased – neis ametites, kus oluline on keeleoskus. Üks seltskond tšehhe on korraga ametis kuu aega, seejärel vahetab nad välja järgmine meeskond.
«Käime töid tegemas alati oma inimestega, kuna tööd on väga spetsiifilised ja me teame, mida meie inimesed oskavad,» selgitas Elektrizace železnic Praha sekretär Sergei Jeršov. Mõningate ametite, näiteks mehaanikute puhul napib tema sõnul aga Eestis lihtsalt tööjõudu.