/nginx/o/2011/11/30/856326t1h5c56.jpg)
Euroopa võlakriis on viimase paari aasta jooksul läbinud terve rea kriitilisi hetki, kuid sellest septembrist saab otsustav kuu, sest poliitikutel on valikuvõimalusi jäänud äärmiselt vähe, kirjutab Reuters.
Võlakriisi otsustav hetk tuleb septembris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriis või mitte kriis, paljud Euroopa poliitikud lähevad augustis puhkusele, kirjutab uudisteagentuur. Kui nad puhkuselt tagasi tulevad, ootab neid ees terve rida olulisi sündmusi, otsuseid ja tegemisi.
«Kahtlemata on september otsustav aeg,» ütles uudisteagentuurile eurotsooni kõrge poliitik. Septembrisse jääb Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kohta, Hollandis toimuvad üldvalimised, kus on oluliseks teemaks ka raskustes riikide päästmine, Kreeka üritab pikendada kasinusmeetmete elluviimise tähtaega.
Lisaks neile peavad eurotsooni riigid otsustama, kuidas aidata Hispaaniat ja Itaaliat – mida teha, kui üks neist kukub.
«Peaaegu 20 aasta jooksul, mil ma olen tegelnud Euroopa Liidu asjadega, pole olukord olnud selline mitte kunagi,» ütles üks eurotsooni liikmesriigi diplomaat. «Sellega on väga-väga raske toime tulla ja pole kaugeltki kindel, et me oleme leidnud selleks õige tee,» lisas ta.
Alates võlakriisi puhkemisest 2010. aasta jaanuarist on eurotsoon pidanud päästma pigem prügikala ehk Kreekat, Iirimaad ja Portugali. Nüüd on tulejoonel kaks palju suuremat majandust ning poliitikud peavad kaaluma tunduvalt radikaalsemaid lahendusi.
Juhul kui eurotsooni suuruselt neljandal ja maailma 12. majandusel, Hispaanial, kaob ligipääs finantsturgudele, kaldub doominoefekt üle Itaaliasse, mis on eurotsooni suuruselt kolmas majandus ja mis kuulub maailma suurimate riikide, G7 gruppi.
Eurotsoonil ei ole ilmselt piisavalt raha juhuks, kui Hispaania ja Itaalia vajavad päästmist ja mitmete poliitikute hulgas kasvab lootusetuse tunne.
«Me oleme kaks aastat pumbanud päästeparve, võttes vastu otsuseid, mis täidab selle õhuga küll niipalju, et hoida seda vee peal, ütles diplomaat. «Nüüd on aga auk läinud nii suureks, et me ei suuda parve pinnal püsimiseks piisavalt palju õhku pumbata,» lisas ta.