Kümme viga, mida teevad peaaegu kõik tööotsijad

Tööintervjuu. Foto: http://www.job-interviewtips.com/images/Hour-Long-job-Interview-Techniques-and-Tips.jpg

Kolm suurte kogemustega karjäärikoolitajat toovad Forbesis välja kümme enamlevinud viga, mida tööle kandideerijad ikka ja jälle teevad ning mis töö saamisele kriipsu peale tõmbavad.

Vigu tehakse juba enne, kui saabub kutse oodatud tööintervjuule. Näiteks üritavad tööotsijad mõnikord oma CV mahutada ühele A4 lehele ja muudavad kirja fondi nii väikeseks, et seda saab vaevalt ilma luubita lugeda. Või ei mallata pärast CV saatmist rahulikult oodata, kuni saabub tagasiside tööandjalt.

Kui kandidaat on siiski õnnelikult intervjuule jõudnud, tulevad taas korduvad vead. Näiteks eelmisest tööandjast ja ülemusest halva rääkimine on ülimalt tüüpiline. See aga on väga suur viga, sest tööandja identifitseerib tööle kandideerijat just tema eelmise tööandja ja ülemuse kaudu.

Väga raske viga on potentsiaalsele tööandjale kurtmine, kui raske on leida tööd ja kui kaua on seda juba otsitud. Ajakirjanduse kaudu jõuab tööandjateni pidevalt aruanded pikaajalise töötuse kohta ning vaevalt et värbaja soovib sellest kuulda tööotsijalt.

Palgaküsimus on see, mis huvitab tööotsijat üle kõige, kuid ka seda teemat ei maksa liiga kiiresti jutuks võtta.

Kuid kõige peamisem ja hullem viga, mida tööotsijad teevad on oma aja raiskamine igasugustele reklaamidele ja huupi kandideerimine, selle asemel, et tegeleda kontaktidega, kust võib tõesti mingit tulu tõusta. Reklaamidele vastamine tekitab tööotsijale petliku mulje, et ta tegeleb tööotsingutega, kuid tegelikult tähendab see hoopis seda, et ta on väga passiivne. Rohkem kui poolte tööpakkumiste kohta ei ilmu kunagi mingeid mingeid kuulutusi ja umbes 80 protsenti töökohtadest saadakse suhtlemise ja otseste kontaktide kaudu.

Kümme viga, mida teevad peaaegu kõik tööotsijad:

Sul on soovitajad, kes tegelikult sind ei kiida

Leia endale need soovitajad, kes tõesti toovad välja sinu head küljed ja on piltlikult öeldes valmis tunnistama, et sa suudad käia vee peal. Nn poolikute soovitustega pole mõtet välja tulla.

Mikroskoopilise fondiga CV

Liiga paljud kandidaadid üritavad oma CV ära mahutada ühele A4 leheküljele ja kui see sinna hästi ei mahu, vähendavad kirja suurust. Pigem aga olgu CV mitmel lehel, kui et imetillukeses kirjas, mida luubita lugedagi raske on.

Halvad sõnad eelmise tööandja aadressil

Isegi kui sind eelmisest töökohast lahti lahti, püüa leida positiivseid asju, mida eelmisest tööandjast rääkida. Tööandja identifitseerib sind sinu eelmise ülemuse kaudu.

Oma varasematest töötulemustest halvasti rääkimine

Isegi kui tööotsingute põhjuseks on ebaõnnestumine eelmises töökohas, leia võimalus, et oma negatiivsed kogemused pöörata positiivsesse võtmesse. Kasvõi selleks, mida õppisid oma ebaõnnestumisest.

Liigne lobisemine intervjuu alguses

On mõistlik anda ca 30-sekundiline ülevaade oma varasematest saavutustest, kuid siis peaksid võtma kuulaja ja potentsiaalse tööandja küsimustele vastaja rolli.

Hala, kui raske on leida tööd

Isegi kui sa oled juba kaua aega töökohta otsinud, leia võimalus näidata oma otsinguid positiivsena. Näiteks, kuidas oled kohtunud selle käigus paljude toredate inimestega ja loonud uusi kontakte.

Ole aus oma nõrkuste suhtes

Tööintervjuul peaksid selguma sinu tugevad ja nõrgad küljed. Neid ei pea ekstra rõhutama, kuid ka varjamisest pole abi.

Rahaküsimus

Paljusid inimesi muudab palgaküsimus ärevaks ja nad toovad selle tööintervjuusse liiga vara sisse. See ei ole hea toon. Väldi seda, et tööandjale võiks jääda mulje nagu huvitakski sind vaid raha.

Kannatlikkuse puudumine protsess jooksul

Tea, et konkursi tulemuste selgumiseni võib minna kuid. Pidev potentsiaalse tööandja pommitamine telefonikõnede ja e-kirjadega ei kiirenda kuidagi seda protsessi.

Aja raiskamine reklaamidele ja huupi kandideerimine

Tööotsijate suurim viga. Tööd ei leita huupi CVde saates, vaid tutvusringkonnaga suheldes.