Tõnis Oja: kasinus­poliitika vaestele ei sobi

Tõnis Oja. Foto: Liis Treimann

Seda oligi oodata, et eelmisel kolmapäeval Postimehes ilmunud artikkel eestimaalaste finantsvara paisumisest palju vastukaja ja vihaseid repliike tekitab. Kas on veel paremat reklaami kasinus- ja kokkuhoiupoliitikale kui elanike säästude ja netovara kasvamine – meie kulude kokkuhoiu­poliitika ja sisemise devalveerimise (palkade külmutamise ja alandamise) tagajärjel on inimeste netovara väärtus kasvanud.

Oleks muidugi kõik nii ilus.
«Väike vale, suur vale ja statistika,» kõlab Mark Twaini kurikuulus ütlus. Statistika häda on selles, et see sobib küll väga hästi üldistamiseks, aga konkreetsete inimeste, ettevõtete või muude subjektide kohta ei pruugi arvud kehtida.

Eestlaste finantsvara koosneb peamiselt hoiustest ja börsidel mittenoteeritud ettevõtete aktsiatest ning osadest, mis kuuluvad neile endile. Finantsvara on pigem neil, kes on kõrgemapalgalised ja ettevõtlikumad, ning neil, kes on suutnud säästa juba buumi ajal. Nemad pole pidanud oluliselt oma elustandardit alandama, pigem on mõned liiga rumalad investeerimisotsused, mis buumiajal olid nii kerged tulema, jäänud tegemata.

LHV panga privaat- ja ettevõtete panganduse juhi Indrek Nuume sõnul on eraisikutele kuuluva kapitali kontsentratsioon juba nii suur, et nad on võimelised ettevõtetele laenu andma.

Näiteks võib tuua Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luige, kes on alates 2009. aastast olnud ettevõtte laenude tagajaks – meediakontsern maksab talle tagamise eest 60 000 eurot aastas (5000 eurot kuus).

Veel ühed võitjad on enam kui 150 000 eluasemelaenude võtjat, kelle intressikulu on tänu Euribori järsule kukkumisele alates 2008. aasta oktoobri algusest kahanenud 87 protsenti. Ka eluasemelaenu võtnud on keskmisest jõukamad inimesed. Tõsi, paljudele neist on Euribori kukkumine olnud leevenduseks ja abiks, et laenumaksmisega toime tulla.

Suurema osa palgapäevast palgapäevani elanud elanike sissetulekud on püsinud 2008. aasta tasemel, reaalpalk aga selle aja jooksul kümnendiku võrra kahanenud. Kuna palkade kiiret tõusmist pole niipea ette näha, tähendab see paljudele hoopis suhtelist vaesumist.

Veebiajaleht The Huffington Post kirjutas mõned päevad tagasi, et kasinuspoliitika suurimateks võitjateks on Wall ­Street ja rikkad.

«Sisuliselt on kasinuspoliitika sissetulekute ümberjaotamine madalama sissetulekuga spektri osast ülespoole,» ütles ajalehele Columbia Ülikooli professor Dorian Warren. See väide kõlab üsna usutavalt.