/nginx/o/2008/10/30/88129t1h63b2.jpg)
Tänapäeval kasvab inimeste hulk, kes saavad teha oma tööd kodus. Hüved – aja- ja rahasääst, samuti keskkonnahoid autosõidu kärpimise arvelt – on teada-tuntud. Kuid teadlased on avastanud ka kodutöö varjukülje.
Uuring: tööl näo näitamine tasub ära
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodus töötajad võivad avastada, et neile omistatakse soorituse eest madalamaid hindeid. Edutamisi esineb harvem, ka palgatõusud võivad osutuda kleenukesteks.
Kimberly Elsbachi ja Daniel Cable’i sõnutsi on põhjuseks miski, mida nad defineerivad kui «passiivset näonäitamise aega».
Passiivne näonäitamise aeg, seletavad teadlased, ei tähenda suhtlemist kolleegide või
klientidega, vaid lihtsalt seda, et sind tööl nähakse – ükskõik, mida sa seal teed või kui hästi sul läheb.
California ülikooli juhtimisprofessor Elsbach ja Londoni ärikooli organisatsioonikäitumise professor Cable väidavad, et isegi kui kodutöötaja ja kontoritöötaja on sama tootlikud, võidakse neid passiivse näonäitamise aja alusel erinevalt hinnata.
Akadeemikud kirjeldavad kahte sorti passiivse näonäitamise aega. Esimene on eeldatav näonäitamise aeg – inimest nähakse töökohal tavalistel töötundidel.
Teine liik on nn tööväline näonäitamine, mis leiab aset enne või pärast ametlikku tööaega ja nädalavahetustel.
Professorid ütlevad, et eeldatav näonäitamise aeg tagab sellised iseloomustavad hinnangud nagu «vastutustundlik» ja «usaldusväärne».
«Lihtsalt see, et sind töö juures nähakse, ilma igasuguse informatsioonita selle kohta, mida sa seal tegelikult teed, tõstab inimeste hinnangut sinu suhtes.» Kui inimene rakendab aga ka töövälist näonäitamist, siis peetakse teda «pühendunuks ja andunuks».
Oma uuringute alusel kinnitavad akadeemikud, et ülemused kalduvad – küllap alateadlikult – omistama omadussõna «usaldusväärne» töötajatele, kes täidavad oma eeldatava näonäitamise aja normi. Terminid «pühendunud» ja «andunud» lähevad aga käiku inimeste puhul, kes näitavad oma nägu ka väljaspool tööaega.
Professorid järeldavad, et seetõttu võivad kodutöötajad jääda ebasoodsasse valgusse: neid ei peeta nii vastutustundlikeks ja pühendunuteks kui teisi, kuna neid ei ole töökohas näha.
Uurimus «Why showing your face at work matters» ilmus väljaandes MIT Sloan Management Review.
Copyright The Financial Times Limited 2012