Mõnesse peresse jagub loosiõnne tavapärasest rohkem

Lauri Vesil on haruldane anne võita loosimistel. am/FOTO ARVET MÄGI / VIRUMAA TEATAJA Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Ilmselt teab igaüks mõnda õnneliku käega inimest, kel kõikide loogikareeglite vastaselt õnnemängudes veab. Just selline mees Lauri Vesi elab Lääne-Virumaal ning tema viimaseks võiduks oli koduaia uuenduskuur õppinud aedniku poolt.

«Mu poeg osales sellel konkursil, kus terve talve tuli vastata küsimustele, otsida lilledele nimesid ja nii me neid siis guugeldasime,» rääkis Lääne-Virumaal Pruuna külas elav 56-aastane Silvi Vesi, kelle poeg Lauri võitis Hansaplanti «Unistuste aia» konkursil peavõidu. Naise sõnul ei saanud ta võidukõnet vastu võttes esialgu arugi, milles asi, aga õnneliku käega noormees kilkas kõrvalt, et peavõit.

Kogenud võitja

Tegelikult pole see mitte esimene kord, kus loosõnn Laurile naeratab. «Ükskord varem võitis ta Hansaplantist kaks 1000-kroonist kinkekaarti. Täitsa uskumatu, et ühest kohast on võimalik nii võita,» sõnas naine. Ka on 30-aastane, haruldast geneetilist haigust, Prader-Willi sündroomi põdev Lauri võitnud kino- ja kontserdipileteid.

«Ta õppis kaks aastat Astangul (kutsehariduskeskuses – toim), aga eriala ta sealt ei saanud ja on nüüd kodune,» rääkis naine. Loosimistel osalemine aitabki Lauri päevi täita. «See on talle tegevus, ta otsib vastuseid, näeb nende leidmisega vaeva. Ta on arvutis tubli ja kohe oskab seda,» rääkis ema ilmselge uhkusega.

Seekordse võidu abil tehti korda vanade talulilledega peenar, mis neli aastat tagasi veevärgi rajamisel pisut räsida sai. Osa seal seni olnud lilledest viskas aeda kujundanud aednik Martin Lever ära. «Kui tütrele õhtul aru andsin, mis tehti, siis ta naeris, et sina kindlasti lähed ja korjad prügimäelt need üles ja istutad kuhugi aia taha,» rääkis perenaine naerdes ja lisas, et siiani pole ta veel ühtegi neist taimedest tagasi toonud. Kui seni oli aias paar roosi, siis nüüd tegi aednik eraldi kauni roosipeenra. Ka sai pere uue aiamööbli, pingi, teeraja ning murutraktori, mis kulub suure muruala niitmisel marjaks ära.

«Teine osa aiast jäi minu mängumaaks. Eks ma siis vaatan, mis ma sinna panen,» sõnas naine ja lisas, et aedniku tegutsemist vaadates tal ideed juba tulid. «Vanadest pojengipeenardest ma ei taha loobuda, need on ilusad. Aga nende taga olevat osa saaks muuta, mingeid taimi grupeerida,» arutles naine.

Kuna aia uuendamisest on juba pisut aega mööda, siis on perenaisel olnud ka aega vaadata, kuidas seda hooldada on. «Seda on lihtsam korras pidada, rohimist on vähem, lihtsalt vaatan, et mutid ei käiks ja mõni rohulible ei tuleks,» rääkis tervisega veidi kimpus olev naine.

Rohkem õiteilu

Perekond Vesi aeda uuendanud aedniku Martin Leveri sõnul oli tegu tavalise maa-aiaga. «Lillepeenar oli päevi ja aastaid näinud, lilled ja umbrohi olid kõrvuti.» Natukene vähe oli aias aedniku hinnangul õiteilu. Perenaise taimedest jättis aednik alles sõnajalad, kitse-enelad, aediirised, floksid ja sügisastrid. Uue asukoha aias said piimalill ja astilbe. «Juurde panin sama värvi astilbet, kassisaba ja natukene okaspuid täienduseks, et tugevdada seda nurka,» kirjeldas aednik tehtud muudatusi.

Uue istumispingi kõrvale istutas ta hortensia, et ka suve teisel poolel oleks õisi. Lillepeenart uuendades kasutas Lever peenravaipa. «Tegin kääridega augud sisse ja ainuke asi, kust umbrohi võib tulla, ongi sealt august. Aga seda on nii vähe, et perenaisel ongi lihtsam,» lubas aednik. Peenravaip kaeti männikoore multšiga, mis toob taimed hästi esile. «Perenaine jäi rahule, mina ise ka. Sai ilus asi,» arvas Lever