/nginx/o/2012/07/26/1235594t1h8106.jpg)
Kommenteerimaks tõsiasja, et Eestis on 100 000 töökohta vähem kui neli aastat tagasi, selgitab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben, et antud statistika alahindab inimeste rakendumist pere- ja väikeettevõtetes, kus aga palka alati ei maksta.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben kirjutab, et väide 100 000 puuduvast töökohast ei anna tema hinnangul hetkeseisust päris tõepärast pilti.
«Hõive ja ametikohtade mõõtmiseks on erinevaid metoodikaid ja igaüks kirjeldab olukorda oma nurga alt,» selgitas Aben, kelle sõnul võivad majanduse struktuurimuutustest tulenevalt erinevad andmeallikad ja uuringud anda erinevaid tulemusi. «Nende tõlgendamisel ja järelduste tegemisel tuleb olla ettevaatlik.»
Abeni sõnul võiks eelkõige aluseks võtta tööjõu-uuringu, mis mõõdab hõivet laiemalt kui ettevõtetel põhinev töökohtade statisitka. «Tööjõu-uuringus loetakse inimene hõivatuks, kui ta vaatlusperioodil töötas - sõltumata sellest, kus ja kas ta sai ka selle eest palka.» Aben rõhutab, et selle statistika kohaselt on hõivatuid siiski vaid 42 000 võrra vähem kui neli aastat tagasi, olgulgi, et lepingulisi töökohti on 100 000 võrra vähem.
«Töökohtade uuring on ettevõttepõhine - see võib alahinnata väikeettevõtluses ning pereettevõtetes rakendust leidnud inimesi. Ilmselt on Eesti suhteliselt kiire hõive kasv viimasel ajal toimunud ka selle grupi arvelt.»
/nginx/o/2011/07/31/692036t1hcfcb.jpg)