Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lihula mees rajab teokasvandust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Viinamäetigu.
Viinamäetigu. Foto: Henn Soodla/Pärnu Postimees

Eesti ainus viinamäeteokasvataja Märt Paju loodab Lihula kanti Järisele rajatavast kasvandusest piiri taha tigusid müüa tuleva aasta augustist.

Sel suvel ehitab Paju oma lapsepõlvekodus Matsi talus tigudele oma säästude ja Leaderi üle 18 700 euro toel piirdeaedu ja ostab tigusid kokku, kirjutab Lääne Elu. Seda, et taskurahahimus poisikesed liiga palju tigusid kokku tassiks, ei ole, sest hektarisuurusesse tarandikku mahub elama umbes miljon tigu.

Piirdeaed on kaheosaline: väline on kaitseks, et mutid, rotid, rebased kasvandusse ei pääseks ja sisemine aed tagab, et teod kasvanduses püsiks.

Tarandikus elavad teod kevadest sügiseni ja siis tuleb nad kokku korjata ning spetsiaalsesse keldrisse magama panna. Aasta alguses äratatakse suguküpsed teod soojemasse ruumi tõstmisega üles. Tigu ärkab, kui temperatuur on üle 10 kraadi. Looduses kaevab viinamäetigu maapinda 5-7 cm sügavuse augu, kuhu muneb 60 hernesuurust muna. Kasvanduses kasutatakse pesadena jogurtitopsilaadseid anumaid.

Väiksed teod kooruvad paari-kolme nädala pärast. Suguküpseks saab tigu kolmeaastaselt, müügiks lähevad pooleaastased teod, keda on nuumatud erisöödaga. Tarandikus asuvale rohumaale viiakse teod mais.

Müük algab juuli lõpus või augusti alguses ja lõpeb detsembris. Pärast seda hakkavad teod kaalu kaotama. Enne müüki nuumatakse neid söödajahuga. Tigusid hakkab Paju müüma kas Lätisse, Leedusse, Poolasse või Saksamaale.

Eestis on teokasvatus reguleerimata ala. «Nii palju öeldi, et nälga ei tohi jätta,» sõnas Paju.

Mõte teokasvatus rajada tekkis mehel kümmekond aastat tagasi. Esimesed u 4500 isendit tõi mees prooviks kolm aastat tagasi. Need elavad vanas proovitarandikus.

Paju sõnul on Eesti viinamäetigude kasvatamiseks hea koht, pole põudasid ega üleujutusi, sooja on vähem ja niiskust rohkem kui Lõuna-Euroopas. «Kui seitse hektarit tigude alla panna, siis võiks ehk sellest ära elada,» sõnas mees. Tigusid müües käib arvestus tonnides. Paju lisas, et oleks hea, kui saaks naabrid ka tigusid kasvatama – mida suuremas kogustes müüa, seda paremat hinda saab küsida.

Tigusid kasutatakse meditsiini– ja kosmeetikatööstuses, teolima kuulub näiteks vananemisvastaste kreemide koostisse. Eelkõige lähevad teod aga toiduks. Läti teokasvataja, kelle juures Paju õppimas käis, olevat teinud teovorsti. Tõeline delikatess on teomunad - valge kaaviar.
 

Märksõnad

Tagasi üles