Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ligi: turud on eurotsooni riikidele liiga teinud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Foto: Peeter Langovits / Postimees

Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas valitsuse pressikonverentsi järel E24 küsimustele vastates, et ESMi kaudu kriisiriikide abistamisel tahetakse riikidele anda aega, mitte raha. Turud on ministri hinnangul aga osale eurotsooni riikidest selgelt liiga teinud.

Kas ESMi 500-miljardilisest laenumahust piisab, et riikidele vajalikku abi anda?

Ega kriisis ei tea ju kunagi lõplikke vastuseid. Aga mina ei näe, kust seda siis juurde oleks anda. Konsensust ESMi mahu suurendamise osas ei paista mitte kusagilt. Ma ei usu, et 17 parlamenti on sellega nõus. Ma arvan, et ka Eesti parlament ei ole selle summa suurenemisega nõus.

Aga alati tuleb ju peale uut informatsiooni ja uusi mõtteid. Me tohi midagi lõplikult naelaga kinni lüüa…

Aga reaalsus on see, et hääled, mis ütlevad, et siin on piir, lõdvendamist ei tule, on läinud tugevaks. Ja selles mõttes Eesti positsioon on saanud kinnitust.

Kas ei ole ohtu, et ESMi raha turul riigivõlakirjade intressidega võitlemisel lihtsalt ära kulub, juhul kui sellega tegelema hakatakse?

No siis ta kulub. Aga kõik ju näevad seda, et juurde ei saa. Ega see intressidega võitlemine ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on anda riikidele aega ennast ümber korraldada - selles on nad selgelt hoogu üles võtmas, näiteks nagu Kreeka. See on aja andmine, ega see ei ole raha andmine.

Kas võitlusel turgudega on põhimõtteliselt tulevikku?

Puhtteoreetiliselt ei ole turud täiuslikud. Turud on selgelt ülenärvilised. Nad on selgelt eurotsoonile liiga teinud. Teatud eurotsooni riikidele on nad liiga teinud, on need turult ära lükanud: Kreekale ju keegi laenu ei anna.

Aga Euroopa tahab, esiteks, et Kreeka ennast hästi toimivaks riigiks muudab. Ja teiseks, tahab hoida seda pinget ja usaldamatust selle riigi sees, mitte lasta sellel levida – et teiste elu ei läheks halvemaks. Paratamatult kasvu alanemise või languse tõttu natuke läheb, aga võimalikult vähe.

Oskate te hinnata, mis hinnaga Eesti riik praegu laenu saaks?

Ei ürita. Meil on kogemus kriisiajast olemas – see oli võrdlemisi kallis.

Tagasi üles