Päevatoimetaja:
Sander Silm

Strateegiaprotsessi kolm uut reeglit igale juhile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristina Traks
Copy
Strateegiaküsimused peaksid jutuks tulema varasemast sagedamini.
Strateegiaküsimused peaksid jutuks tulema varasemast sagedamini. Foto: http://marketinggrrl.com/wp-content/uploads/2012/02/Strategy.jpg

Teema olulisuse põhjuseks on volatiilne väliskeskkond, mistõttu peaksid strateegia-arutelud ettevõtetes toimuma palju sagedamini kui varem, isegi igal kuul.

Strateegia arutelu ei saa delegeerida ning see on tippjuhtkonna vastutus, kuigi mitte kõik tippjuhtkonna liikmed pole harjunud strateegiliselt mõtlema. Strateegia arutelu võib esmapilgul näida petlikult lihtne, kuid see on jätkuvalt ainus viis, kuidas lahinguid ja sõdu äris võita. Otserünnak tavaliselt edu ei too, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.

Strateegia peab lähtuma tööstusharu spetsiifikast

Strateegia tuleb alati lokaliseerida konkreetse tööstusharu tingimustes. Näiteks tehnoloogiasektoris on olulised tehnilised platvormid ja standardid. Infrastruktuuriettevõtteid mõjutavad regulatsioonid ning mäetööstuses tuleb mõista kulukõveraid, mänguteooriat ja reaaloptsioone.

Selleks, et muutunud mängureeglitest aru saada, tuleb kasutada drastilisi meetodeid. Näiteks üks Euroopa toorainetarnija viis kogu juhtkonna nädalaks Aasia ringturneele, et need tajuksid tegelikkuses muutunud maailma. Vaid vähesed suudavad enda käitumist ning mõtlemist ilma kogemusliku baasita muuta.

Jälgi uute ärimudelite loojaid ning konkurente

Tippjuhtide areng toimub mööda spetsialiseerumise vertikaali. Tavapäraselt aetakse oma asja ja horisontaalne vaade uute ärimudelitega turuletulijate kohta puudub. Lahendusi on palju, alates Silicon Valley külastamisest lõpetades pööratud mentorlusega, kus lapsed/noored õpetavad vanemaid tehnoloogiat kasutama.

Konkurendid võivad ilmuda täiesti ootamatult. Näiteks UK nafta- ja gaasiettevõtted kohtusid oma mõnusas regionaalses liidus, kuni ühel päeval selgus, et üks nende seast, Dana Petroleum, langes 2010. aastal Lõuna-Korea riikliku naftamonopoli vaenuliku ülevõtmise ohviks.

Vaid sõnadest ei piisa

Selleks, et sõnum kohale jõuaks, tuleb kasutada järjest innovatiivsemaid meetodeid. Näiteks üks kingatootja tegi selgeks, et nende kingad on kallid ja vanamoodsad, kasutades füüsilist hinna/kvaliteedi maatriksit, mis teibiti põrandale. Või aluspesu tootja, kes lõikas toodetelt sildid, edastamaks juhtkonnale sõnumit, et kaubamärk ja selle hind ei määra kvaliteeti. Ning loomulikult saab sõnumi «puust ja punaseks» muutmiseks kasutada kõiki moodsaid IT-lahendusi.

Tagasi üles