/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2012/07/25/1234262t1h473e.jpg)
Taastuvenergiatasu ähvardab kasvada ka uuel aastal, sest tänavune rohelise elektri toodang kujuneb märksa suuremaks, kui varem arvati. Kurja juureks on Eesti Energia Narva Elektrijaamade ühes plokis väga edukalt tööle läinud hakkpuidukütte süsteem.
Rohelise elektri tasu võib kasvada ka uuel aastal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänu uuele tehnoloogiale kütab Eesti Energia seal enam kui kaks korda rohkem hakkpuitu kui mullu. Veel mullu käis asi ülimalt primitiivselt –hakkpuitu püüti laoplatsil buldooserite abil põlevkiviga segada ja saadud veider mass katlasse kütta. Uus tehnoloogia viib puidu aga otse katlasse.
Tuleb tasaarvestus
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi rääkis eile Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega», et taastuvenergia osakaal Eesti elektritarbimises oli teises kvartalis 20,4 protsenti.
Veskimägi ütles ka seda, et suurim taastuvenergiatoetuse saaja Narva Elektrijaamad tulevast aastat enam toetust saama ei peaks. Majandusministeerium soovib toetuse maksmist aga jätkata.
Võrreldes eelmise aastaga toodeti taastuvenergiat teises kvartalis 51 protsenti enam ehk 403 gigavatt-tundi. Aasta tagasi teises kvartalis oli taastuvenergia osakaal tarbimisest 13,6 protsenti.
Kõige rohkem saidki teises kvartalis taastuvenergiatoetust (10,4 miljonit eurot) Narva Elektrijaamad. Aasta varem oli ettevõtte toetuse summa 4,6 miljonit eurot.
Veskimägi märkis, et esimesel poolaastal maksis Elering tootjatele toetust 2,3 miljonit eurot enam, kui tarbijatelt kogus. Puudujääv summa tuleb tarbijail tasuda järgmisel aastal tasaarvestusena.
«Kõik selle, mille maksame sellel aastal rohkem välja, kui kokku kogume, lisame 2013. aastal tariifi,» lausus Veskimägi, lisades, et see tekitab suure surve elektri hinnale.
Tänavu tuleb iga tarbitud elektrikilovati eest maksta rohelise elektri tasuna 0,97 senti, kusjuures toetuste kogusumma on 74 miljonit eurot. Taastuvenergiatasude vana skeemi järgi oleks tuleval aastal tulnud tarbijatel maksta 93 miljonit eurot toetust.
Praegu veel soodne
Majandusministeerium loodab, et eelmisel nädalal sõlmitud taastuvenergiatasude muutmise kokkuleppe järgi väheneb toetussumma 73 miljoni euroni aastas, olles hinnanguliselt 0,91 senti kilovatt-tunni kohta. Kokkuhoiust umbes kümme miljonit annab Narva jaamade uus toetusskeem.
Kui aga liita tasaarvestusena juurdemakstav summa, võib juhtuda, et majandusminister Juhan Partsi suur soov ei täitu ja taastuvenergiatasu kasvab ka tuleval aastal.
Peale selle avaneb tuleval aastal elektriturg, mis lisab omakorda survet elektrihinnale. Kuigi praegu on elektribörsil hind väga soodne, olles ligilähedane suletud turule, on tõenäolisem ikkagi elektrienergia hinna tõus.
Taastuvenergiatasu tegi tänavu võrreldes eelmise aastaga nagunii suure hüppe, umbes 60 protsenti. Postimehe andmetel oleks hinnahüpe olnud veelgi suurem, kuid poliitilise surve tõttu korrigeerisid ettevõtjad allapoole tootmisprognoose, mida nad Eleringile esitavad.
Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik ütles eile, et Narva elektrijaamades on tõepoolest selle aasta esimesel poolaastal taastuvenergiat rohkem toodetud, kui ettevõte ette nägi.
«Biokütuse kasutamine Balti elektrijaama 11. plokis on läinud oodatust ladusamalt ja tehnoloogia on võimaldanud asendada biomassiga suuremas mahus põlevkivi, kui seda ette oskasime näha,» ütles Vennik. «Samas on möödas alles pool aastast ja taastuvenergia tootmise aastane maht võib teisel poolaastal kujuneda ka väiksemaks.»